Joomla! Volunteers Portal

Lastega bussileEsmaspäev. Miia jäi eile õhtul magama pappkast mänguasjadega kõhu peal Jäi enne Kadit ja Kadi kutsus mind, et ma vaatama tuleks. Tore vaatepilt küll, aga kasti võtsin tal kõhu pealt ikka ära ja tõin alla, et see oma asjakestega ümber ei läheks. Öösel kell kaks ärkas Miia ja nuttis, et kus tema kast on. Viisin siis üles, aga panin kõrvale. Siis pisut seal vehkles, korraks lõi nutujoru, et tema tahab emmet, aga see ajas ka Kadi üles ja Kadi käsutas ta magama tagasi
Hommik on hele – päikesekiired kumavad üle taeva. Toimetamist on hommikus omajagu – kõik mis eile tegemata jäi on vaja nüüd ära teha Aga saame kenasti kõigega ühele poole ja bussipeatusesse jõudes on meil veel seitse minutit aegagi.
Lapsed on bussisõiduga väga rahul. Nad sõidaks kauemgi, aga meil pole ju kaugemale kui lasteaed sõita vaja
Tööpäeva alguseks olen kenasti kontoris. Tänaseks on suisa tööde nimekiri mida kohe autosõiduga alustama peab. Toimetamist on mõnuga, nii et kohe hea on tööd teha – ei mingit passimist või tühja toimetamist (Y)
Õhtul võtan lapsed ja vaatan paberilipikult bussiaegu. Seitse minutit, et jõuda lasteaia juurest peatusesse. Üsna võimalik, kui Miia kukile võtta. Ja nii teemegi
Kodus me olla ei saa. Paneme asjad tuppa, Miia saab pisut aias kiikuda ja läheme Reiniku kooli. Kadil on seal täna lauluklassi katsed. Kuigi ta ise minna ei taha, häbelik on lihtsalt, siis vastu ta ka ei punni. Tegelikult tal huvi on, aga see huvi vajab pisikest toetust.
Koolimajas on kaks last veel katsetel käimata, aga et asi toimub kahes ruumis, siis läheb kiiresti. Esimeses ruumis peab Kadi kaasa laulma ja rütmi järele lööma. Aga Kadi kuidagi muudkui vajab meiega silmsidet ja seega väga hästi see värk ei suju. Teises ruumis on lihtsam, siis palutakse kirjeldada pilti, lugeda ja kirjutada. Miia meil aga pidevalt segab ja tõmbab Kaid tähelepanu kõrvale...
Peale katseid on meil lastega kindel plaan õhtusöögiks – Hot Dog’id. Kuperjanovi-Kastani ristil on R-kiosk, suundume sinna.
Kioski ees on just järjekord ja mõned HD’d lähevad otse nina alt ära. Teenendaja väidab, et vaid üks on veel kuumas ja uutega läheb palju aega. Kadi teeb ettepaneku minna alla linna. Nõustun. Miia aga seisab kioski ees, käed rippus kõrval, pea keeratud üles kassaluugi poole ja nutujorinaga karjub, et tema tahab seda HD’d See oli nii naljakas ja armas vaatepilt! Loomulikult võtsin selle viimase HD Miia jaoks ära Ja siis sai Miia kukile võetud ja jalutuskäik kesklinna võis alata.
Kesklinna R-kioskisse jõudes oli Miial HD ära söödud ja tuju hea. Meie Kadiga aga olime üsna näljased ja väsinud. Astume uksest sisse ja selgub, et just osteti viimased ära ja kohe on sulgemisaeg. Pikkade nägudega tulime kioskist välja. Aga! Me ei olnud veel alla andnud, kuna Statoil, mis on ju ööpäev läbi lahti, pole siit enam kaugel!
Ja Statoil päästiski meie päeva. Saime Kadiga siit oma HD’d ja liikusime Kaubamaja juurde bussipeatusesse. Ahjaa, enne käisime ka Kvartalist läbi, kuna minu nuti-kella käerihm Hiinast tuli just täna postkontorisse ära.
Bussiga meil vedas, mõni minut ootamist ja saime otse kiriku juurde sõita. Olime väsinud, aga õnnelikud ja kõhud olid ka täis, peaaegu, kui endast rääkida Jalutasime kodu.
Kodus saavad puhtaks nõud, siis mängime täringumänge ja pärast saavad lapsed plasteliiniga toimetada. Õhtu sujub kenasti ja varsti saavad lapsed magama. Magama jäämine aga võtab aega, ma ei tea mida nad seal üleval muudkui sehkendasid ja sosistasid. Lõpuks võtsin vastu otsuse, et homme magavad oma voodites.
Kaja käis täna maarjaga Brüsselist rongiga Pariisis. Rumalukesed ei kasutanud sealset ülihead ühistransporti vaid käisid jala. 21 kilomeetrit jala! Loomulikult on neil nüüd jalad rakkus... Aga noh, peaasi et rahul Ja sõideti rongiga mille kiiruseks oli vahepeal 291 km/h, see on ju 81 m/s! Ülikõva!
Paari nädala eest uuendasin telefonis Skype. Kurat, lollimaid tegusid viimasel ajal! Kui Skype käis, oli telefon aeglane kui tatt. Täna vaatasin, et Skypele on uuendus, et äkki see parandab midagi. Lugesin uuenduse kohta, aga ei miskit, kuid siis märkasin teksti mis teavitas, et vanematele ja aeglasematele telefonidele on olemas Skype Lite. Kuigi see alles arendusjärgu soli, mind see ei huviatnud – lasin Skype maha ja panin Skype Lite, läks paremaks küll.

Pirogovi park on juba ennelõunal asustatudTeisipäev. Uni oli nii magus, et lapsedki ei saanud mitte maast üles. Aga kõigega saime kenasti hakkama. Küll bussile pidime jooksma, aga see oli sellpärast, et ta neli minutit varem peatusesse jõudis. Keegi bussis rääkis just telefoniga ja oli aru saada, et mõni peatus tagasi oli helistajale tuttav inimene seetõttu bussist maha jäänud...
Tööpäeva on toimetusi täis, aga ei midagi kiiret ega tõsist. Lõuna paiku saab ka väikese sõidu teha, turgutas pisut, et siis uuesti kontoris asjadega edasi tegeleda.
Lasteaias oli täna tuletõrjeõppus. Kadi ja Mirtel olid mõlemad ära ehmatanud ja pisaraid valanud. Pisaraid valas ka Miia, üldse oli tolles rühmas pisardajaid palju olnud, aga eks see ole arusaadav: lapsed on veel pisikesed ja häire tehti just enne magamaminekut kus kõik juba unised on... Kas sellist häiret ikka nii pisikestega on vaja teha?
Bussile jalutamiseks on täna aega küllaga. Jõuame mõni minut enne bussi, seega ootamisaega peaaegu et pole Bussijuht on äkilise iseloomuga, hea et lapsed istuma said, mina olin kui tuulelipp vahekäigus koos teiste tuulelippudega...
Peale õhtusööki sõidame lastega Maximasse. Ostame soola Üldiselt on aga käik mõeldud värske õhu vanniks Ja kui poest saabume, saavad lapsed aias kiikuda.
Nüüd on aeg kodusteks töödeks. Lapsed mängivad.
Kui unejutud loetud, paigutan end mugavalt teleri ette, et Meistrite liiga poolfinaali esimest mängu nautida: Liverpool ja Roma. Miia mitu korda huigub, käin vahepeal ja kontrollin. Lapsele see tuletõrje õppus ei tahtnud rahu anda... Üldiselt jäi ta kaua magama.
Mäng ise oli võitluslik ja lõppes 5:2 seisuga. Päris ulme ikka. Aga ei saa öelda, et Romal poleks veel võimalik asja parandada, kordusmäng ju tuleb ka. Roma saigi ju sellesse mängu edasi sellega, et kordusmängus kõik tagasi tegi, äkki juhtub nüüd sama Platsile sai Liverpooli eest mängima ka meie Klavan. Kahjuks küll vaid kaheks minutiks ja minu arust palli tal üldse puutuda ei õnnestunud Ja telepildis oli teda ka näha vaid siis kui Salah vahetusest tema kõrvale istus ja siis kui ta platsile vahetati :P Aga on mis on, linnuke kirjas
Täna helistati Reinikust Kajale, et nad tahaksid Kadiga muusikalise testi uuesti teha, kuna Miia segas nende arust sedavõrd, et nad ei saanud täit ülevaadet. Väga aus suhtumine nende poolt! Nii et mai alguses on taas kohalkäik
Täna oli tööalaselt asja linna. Käisin läbi sellest kohvikust kus ma arvatavasti oma mälupulga kaotasin. Ei ole leitud. Käisin siis ka kõrvalasuvas firmas ja korraks päike näitas end! Nimelt olla üks sealne töötaja leidnud, aga tema pani mälupulga kohviku ukse juurde akna peale. Et sellest on aga möödas kuus päeva, oli lootus õrn. Käisime vaatamas ja mälupulka ei olnud seal enam. Nüüd loodan veel kohviku töötajate peale, neil on oma list, sinna hõigati teema üles, äkki ujub mu pulgake veel välja!

Kristiina sünnipäevKolmapäev. Kass tajus öösel kaks korda ära mu kerge ärkveloleku ja tuli muudkui sõprust nõudma. Õnneks ei hakanud vähemalt mängima
Ka täna on raske ärgata, meil kõigil. Sombune ilm mõjub väsitavalt Aga saame kenasti asjadega kodus hakkama ja jõuame bussipeatusesse taas suisa seitse minutit varem.
Tööpäeva üks virgutusvõimlemise osa oli meil Jaanusega see, et kaevasime eelmise nädala kaamerapilte. Leidsime üles mu mälupulga aknalaual ja selle arvatava võtja. Lõpuks aga selgus, et võtja too isik siiski polnud, tundus, et ta ajas hoopis mälupulga akna pealt maha, sest üks kohvikutöötajatest leidis selle sealt kõrvalt maast. Nüüd on siis mälupulk leitud, vaid vaja ära tuua!
Muidu tööpäev on rahulikumat sorti. Jaanusega oleme ennelõuna kontoris, siis jään üksi. Kui üksluisest arvutitööst siiber saab, käin oma mälupulga järel ära - vahetan selle kommikarbi vastu Kõik on õige ja andmedki kenasti alles! Kui nüüd abielusõrmus ka välja ilmuks!
Lasteaias on Miia rühmas lastevanemate koosolek. Kaja aga jõuab Brüsseli reisilt täpselt selleks ajaks tagasi ja seega esindab koosolekutel Raudmaasid just tema Mina töölt lahkumisega ei kiirusta, jõuan lasteaia õuele kus lapsed parasjagu mängivad. Mängin lastega ja ajan õpetajatega juttu kuniks koosolek käib.
Õhtu läheb kiireks – poole kuuest on Kvartalis Kristiina sünnipäev. Käime kebabis ja siis liigume kohe sünnipäevale.
Lapsed hullavad nii, et on üle kere higised. Lapsevanemad aga istuvad söögitoas ja uimerdavad Ajame juttu ja lööme lihtsalt aega surnuks. Kaheksast lahkume.
Sünnipäeva ajal käisin poes toisukraami ostmas, seega saab läbi tankla otse kodu sõita. Lastel on ’viimane söömise aeg’ aga nad ei tahagi süüa. OK, pole siis midagi kui riiete vahetus, hammaste pesu, unejutt ja head ööd! Meie Kajaga vaatame Bayern – Real Madrid poolfinaali kohtumist. Kaja vaatab vaid esimese poolaja ja läheb magama, mina vaatan terve mängu
Üks väga hea tekst sellest mis meie riigis toimubsellest mis meie riigis toimub, see on pandud humoorikasse ja väga elulisse vormi.
Täna oli selline tore teema, et üks kodulehti ja kodulehearendusi pakkuv firma ei osanud ise läbi närida oma probleemidest. Ma tegelikult pole Wordpressis eriline käpik, tolle firma programmeerijad aga pidada olema, samas aga ei oska viga leida?! No mis kuradi programmeerijad need sellised on?

PausNeljapäev. Lubasime täna veel lastel üleval voodis magada. Kaja magas Miia voodis ja mina eestoas diivanil. Õhtul kui jalka läbi, lasin kassi köögist tuppa. See aga hakkas ahjupuude juures midagi otsima ja lammutama -> tagasi kööki kinni. Nelja paiku ärkasin üles ja mõtlesin kassi ka tuppa lasta. See loll aga hakkas taas puude juures hullama -> tagasi kööki. Vastu hommikut käis ka Kaja ringi ja lasi siis kassi uuesti välja, enam ta hullu panema ei hakanud.
Tulin enne kella üles, siis tuli kohe ka Kadi järele ja varsti oli ka Miia üleval. Ainult emme magas, ja magas veel seni kuni mina kodust rattaga ära tulin.
Ülemik on pealinnas, mina majandan kontoris, lahendan telefonikõnedele saabuvaid probleeme ja saan ka linna peal ringi keerutada. Elu keset kive Arno Taliban
Kui rattaga kodu jõuan, on õhtusöök valmis. Sööme ja siis tahaks kuhugi minna. Väljas aga hakkas sadama, seega otsustame Innale külla minna. Innal on aga plaanid, ja kui tema kodu tagasi jõuab, on kell juba liiga palju. Aga et kodu sai istuma jäädud, siis hakkas uni võimust võtma ja nii sai vahepeal pisut pikutatudki.
Lapsed olid täna emmega kodus, viimane puhkusepäev emmel. Miia on õhtuks üsna väsinud ja magama jäämine on tema poolt täna oluliselt kiirem kui nädala eelmistel õhtutel. Ka Kadi uinus kiiresti peale muinasjutu lugemist. Vaatasime Kajaga Kättemaksukontori ära ja keerasime ka põhku.

Lõpukleidi valimine netipoestReede. Öö oli igati hea. Sügav ja mõnus uni. Lapsed ja kasski magasid hästi. Täna saavad lapsed üheks päevaks lasteaeda ja meie emmega tööle. Ei tea mis plaanid selle majaga nüüd on Öösel sadas, seega oli terve tee vihmausse täis
Tööpäev läheb kenasti käima, saab mõned pisiasjad kokku tõmmatud, nagu näiteks puhkuseavaldus ja vajalikud veebiostud. Vahelduseks pakuvad rõõmsat seltsi Tiit ja Argo. Kui nemad objektile lähevad, lahkub varsti ka Jaanus neile järele ja elamine jääb üsna vaikseks. Toimetan kodulehtede, klientide ja ühe paigaldamist vajava masinaga. Kui alguses liigub kell rahulikult, siis äkki teeb sellise hüppe, et lõuna on kätte jõudnud! Ju siis süvenesin liiga tõsiselt tööteemadesse ja ei pannudki tähele kuidas aeg lendab.
Õhtu tööl läheb kiireks, nagu igal reedel... See on justkui mingi reegel juba. Igatahes saab asjad toimima, kuigi üks töö kaikaid kodaratesse mõnuga loopis.
Õhtusöögi teeme Kuusteist Kannus. Lapsed ei ole lasteaias suurt midagi söönud ja on näljased. Süüakse küll neile omaselt kehvalt ja enne äratulekut minnakse baaridaamilt kommi lunima. Miia läheb leti ette, vaatab kõrgele üles ja hõikab: „Tädi, ma sõin ära! Tädi...!” Lõpuks pisikest ikka kuuldi ja lapsed said pulgakommid

Hõredam õunapuude vaadeLaupäev. Kaja läheb täna tööle ja mina lastega ärkan enne kui ta kodust lahkuda jõuab.
Täna on juba hommikul päikeseline ja üsnagi soe ilm. Lähen lastega aeda ja võtan ette plaanipunkti: õunapuude lõikamise. Algatuseks nudin meie keskpeenra õunapuud ja siis seda mis kuuri nurga juurde jääb. Õhulisus ja läbipaistvus on tuntavad Paras oksahunnik saab maas kokku mille siis kohe ka ära vean.
Ja siis lõunasöök ning mina üritan ka pikutada. Miia on küll väsinud, aga ta ei taha magama tulla.
Peale mõningast puhkamist on plaan üks mõnus kohv teha. Siis aga helistab Janno, et oleks vaja Aparaadi hoovist kolm 25 kg savikrohvi kotti Step Up’i viia. Kui vaja, siis vaja, aitame inimesed hädast välja.
Võtan aiast aiakäru, panen lapsed sinna istuma ja sõidame Apartaadi hoovile No kõik möödujad, kas siis jala või autoga, vaatavad ja naeratavad Eks ta oli kindlasti omalaadne veider vaatepilt mida linnas ikka väga ei näe. Igatahes said kotid punktist A punkti B ja selles viimases puntis võtsin lastele jäätise ja endale kohvi.
Juba Step Up’is olles nägime läbi akna kuidas emme kodu sõitis. Ehk siis kui me kodu jalutasime, oli emme juba ees.
Kella neljaks liikusin ma rattaga Emajõe Pruulikoja õllekeldrisse. Siin oli fännide jalgpalli ühisvaatamine kus mänguks FCI Levadia - Tammeka. Fänne tuli vähe, vaatamisolud olid nigelad ja mängu saime 3:1 pähe...
Tagasi kodus sõime õhtust ja käisime Bauhofis ema jaoks kraami ostmas.
Hilisõhtu aga kujunes selliseks, et Miia oli üsna väsinud ja ega Kajagi just värske ei olnud. Seega olid nemad just need kes kodu jäid kui meie Kadiga pisut enne kaheksat rattaga kodust lahkusime, et minna Supilinna päevade kontserdile.
Kuna Kadi jaoks rattatool juba pisike on ja ta ise oma rattaga sõita ei tahtnud, siis istus ta lihtsalt mul pakiraamile ja nii kulgesime läbi hämarduva linna otse Supilinna kus Kaido juba valmis oli ja meid ootas. Algatuseks meile juba tuttav hea Tuhkwizza. Päris lõpuni seda ei kuulanudki kuna jahedus puges naha vahele ja oli soov midagi soojendavat hankida.
Käisime Herne poes – siin polnud pisikest lapikut rummi Käisime siis Konsumis. Kaido sai siit mis tahtis, mina võtsin siidri. Ja nii jalutasime tagasi peoplatsile. Vahepeal oli lõke põlema pandud, nautisime sooja ja vaatasime rahvast – seda kõike seni kuni Vennaskond lavale tuli
Vennaskonda nautisime rahvamassi tagumises osas – siin oli rohkelt ruumi ja siin ei karjunud kõlar kõrva, kuigi ikkagi üsna vali oli. Kadil oli siin ruumi ka tantsu lüüa ja niisama hullata Vennaskond tegi algatuseks omi lugusid, siis viis laulu Mülleri Sassi sõnadele. Nüüd oli kell nii kaugel, et Kaidol oli aeg bussile minna. Meil Kadiga kuhugi kiiret ei olnud, kuulasime veel mõned Vennaskonna enda lood, siis kutsusime neid lavale tagasi ja saime lõpetuseks veel kaks lugu Ja nii saigi pidu läbi. Nüüd polnud muud kui kodu tagasi vändata ja põhku heita. Kell sai vist südaöö täis kui me Kadiga põhku pugesime. Vennaskond

Miia ronibPühapäev. Saime eile Kadiga hilja magama, aga magada saime ka, kuna Miia ei tulnudki täna vara üles vaid magas esmakordselt 11 tundi järjest! See viis pisut hommikused plaanid nihkesse, nii et Kaja käis vahepeal ja tõi Cristoferi meile, mitte et oleks ta Tõrva sõitmisel tee pealt kaasa korjanud
Ja siis sõidame Tõrva. Otse kesklinnas kohtume Õnne ja Airaga. Mina jään lastega kesklinna mänguväljakule mängima ja Kaja viib ema ning tädi Helmesse vanadekodusse külla. Ja siis uuesti autole ning minu ema juurde. Kadi ja Cristofer ronivad
Ema teeb söögid, aga lapsed ei taha. Ise teavad Siis viime lapsed õue mängima ja ootame kuni Õnne kodu jõuab ning lapsed üle võtab. Kasutame selle aja surnuaiakoristuseks.
Miia on väsinud ja tüütab teisi. Otsustame teha autosõidu kuniks laps magama jääb. Päris pika ringi teeme, aga magama temake jääb
Minu ema juures on vahepeal valmis saanud pirukad. Läheme pirukaid sööma. Oleme mõnda aega minu ema juures ja siis võtame suuna tagasi Tartusse, kuna Kadi pidi täna seitsme paiku Mirteliga kuskile hobusekasvatustalusse minema. Mirtel käib ratsutamas ja siis kutsus Kadit kaasa asja vaatama ja tutvuma
Kui kodu jõuame, viiaksegi Kadi ära. Meie ülejäänud jääme aga koduste toimetuste juurde, ma enam ei mäletagi täpsemalt mis kõik tehtud sai...