Eile oli üle Eestiline küüditatute mälestusüritus. Tartus käidi raeplatsis küünlaid panemas. Kindel plaan oli pere ja sõpradega sellest osa võtta. Kell aga läks kiiresti ja perega minekust ei tulnud lapse magama mineku tõttu midagi välja. Ka sõbrad käisid omapäi kuna me ei suutnud leida ühist kokkusaamisaega. Käisin siis üksi.
Mis seks hetkeks raeplatsis toimus näeb piltide pealt. Küünlad olid asetatud nii et keskele tekiks ristimärk. Kaugelt vaadates väga ilus, lähedalt aga oli näha kui paljud küünlad mingil põhjusel kustunud olid. Kustunuid küünlaid käidi pidevalt taasläitmas. Inimesi oli üsna vähe, aga eks ma käisin ise liiga hilja ehk. Samas need kes olid uudistasid põnevusega ja pildistasid toimuvat iga nurga pealt.
Kuigi minu enda suguvõsast ei tea ma mitte ühtegi keda oleks küüditatud ei saa ma väita et ma sellest mitte midagi ei tea. Olen sellekohast kirjandust lugenud ja ka vanemate lähisugulaste jutte kuulnud. Muuseas, mind poleks võibolla olemaski. Nimelt minu vanaemapoolne vanavanaisa tundis väga hästi oma piirkonna vallavanemat ja seetõttu meie omasid nimekirjadesse ei pandud...
