Giovanni Veronesi käe all vändatud itaaliakeelne film koosneb (siiani) kahest osast: Manuale D’amore ja Manuale D’amore 2 Capitoli Successivi (tõlkes vist: teema jätkub). Filmi mõlemad osad koosnevad neljast episoodist:
- Esimene osa: poiss armub tüdrukusse ja teeb kõik et teda endale saada, abielupaari suhetekriis, naine saab teada oma mehe truudusetusest ja haub kättemaksu, mehest kes üritab eluga edasi minna peale lahutust;
- Teine osa: raviarst ja tema patsient, mees ja tema naine kes tahab last saada aga mehel on viljakusprobleem, isa kes ei tunnistanud oma poja homoseksuaalsust, vanem abielumees ja noor naine.
Nagu episoodide iseloomustusest aru võis saada on tegemist puhtalt inimsuhetega ja kohati üsna eluliste teemadega. Kõik on õnneks kerges huumori laines, et liiga läilaks või eluliseks ei läheks :P
Teise osa soundtrack baseerub põhiliselt ühele, aga minu arust väga heale loole: originaalis Elisa – Eppure Sentire (un senso di te), mis ka inglise keelsena olemas ja kannab nime One Step Away.
Kõige rohkem meeldis mulle teine osa, sellest esimene ja viimane episood. Esimesele episoodile annab loomulikult väga suure osa näitlejatar Monica Bellucci; viimane episood on oma ülesehituselt aga lõbus ja väga hea outro’ga.
Osa lõpetussõnadest:
... kui üks mees tunneb enesel seda pilku, seda ilmet, siis on vältimatu, et miski temas lõhkeb. Arvad, et mul oli vaid üks infarkt? Mul oli neid 3-4, ei tea iseg, kui palju neid oli. Esimene oli kindlasti siis, kui esimest korda kohtusime. Teine, kui ta mind embas, ja kolmas, kui me siin suudlesime. Mul pööras kõik pahupidi. Kui aga keegi esitaks mulle praegu selle raske küsimuse: "Ernesto, kas see oli seda väärt?" vastaksin...