Üheksakohaline fännibuss Tammekalt Paidesse väljus pool viis Gin-tooniku aurude ja järgnevate fännidega: Kersti, Vootele, Nicolas, Kaido, Ott (tagasi tema asemel Martin), Rainer, Tanel, Üllo ja mina. Kui Tartus oli kuiv, siis teel sadas kõvasti, aga Paides oli just sadu üle jäänud. Tee kulges kiiresti ja probleemivabalt, ainult pisut enne Paidet tekkis kahel fännil elulisi valjuhäälseid erimeelsusi mida ülejäänud edutult vaigistada üritasid 
Mis ei tapa, teeb tugevamaks, nagu öeldakse (Y)
Paide võttis meid vastu märja ja väsinuna. Kohalikke fänne oli pisut rohkem kui meid, kuigi laulude põhjal oleks vastupidist võinud arvata. Üldse, fännidena andsime endist kõik oleneva, kes pisut seanahka vedasid, olid mängijad :P Kui mängus Viljandi vastu oli meil hulga häid olukordi, siis seekord olid asjad rohkem kui nigelad. Pigem olid vastased ründavamad ja suruvamad.
Esimene pall meie väravasse jõudis kuskil kolmandal minutil, seda aga õnneks sulaselgest suluseisust. Frolov oli see mees kes esimese mängu värava lõi ja seda üsna esimese poolaja lõpupoole. Tuleb tunnistada, et kaalukauss oli jah juba pikemat aega paidekate poolel...
Teisel poolajal enam paidekad niiväga ei domineerinudki. Võibolla oli asi ka vihmas mis sadama hakkas ja mänguplatsi liiga märjaks tegi. 58 minutil õnnestus meie Järviste üsna kauge löök mis vastaste põrkega ja väravavahi puterdamise tulemusel väravasse veeres. Viigivärav! Kuna ma olin platsi äärde eelarvamustega tulnud, oli viigiseis kui lotovõit! Nüüd oli vaja seda vaid hoida või duubeldada 
Viimane pooltund aga enam kummalegi meeskonnale väravaid ei toonud.
Üldiselt siis mäng oli nigel, aga olid meil mitmed head momendid ikka ka, kahjuks ei suudetud realiseerida. Praegu aga jäi Paidega nii, eks vaatame mis 8. september nendega kodumängus toob.
Tagasitee kulges justkui kiiremini. Fännid haarasid poest joogilisa, aga minul enam erilist isu polnud. Platsil sai seda gin’i võetud üks lõuatäis ja puhtalt – no oli see vast rõve jook natuuris! Sellest sai korralik blokk hetkega... Kadaka maitse oli terve esimene poolaeg suus enne kui seda saiakesega neutraliseeritud sai...
Tagasiteel vajus uni nii peale, et Tammekal, kui teised enamuses bussilt maha läksid ja veel mõnda aega koos veetsid, lasin mina end kodule lähemale sõidutada. Uni tuli hetkega.
Aitäh fännidele õhtu eest, aitäh Kerstile sõidu ja bussi eest, ja aitäh platsil saiakestemüüjale kes mulle kaks saiakest heateo märgi all loovutas
