Ammu enne mängu oli fänniringi juttude põhjal näha, et Pärnust meile vastast olla ei tohiks. Mööd tean, et ühegi mängu vastu ei tasu minna (positiivse) eelarvamusega. On näha, et mida enesekindlamalt mängule vastu lähed, seda suurema pettumuse osaliseks saad 
Kohale jõudsin 20 min enne mängu, olin ainus Tammeka fänn ja paar Pärnu fänni oli ka. Siis aga hakkas pärnakaid voorima ja lõpuks tuli neli Tammeka fännigi (kaks neist Kermo ja Kuits ehk sepa-kaader) Hea, et peale minu veel kohalolijaid oli, üksi oleks liiga nigel
Hümni saatel jalutavad meeskonnad väravatest sisse, suunduvad platsile, tervitused, omavaheline kihutuskõne ja pall mängu. Pingo-pongi ühest servast teise ja ma ei suutnud mängu sissegi elada kui kogu staadion rõkkama lõi – pärnakad läksid juhtima juba neljandal minutil! Katastroof. Kaido oli juba alguses kindel, et Pärnuga on raske mängida, et mängivad tugevalt kaitses. Nüüd, edus olles, on kaitsest lähtuv mäng üsna kindel. Esimene poolaeg aga käis pall ikka ühe värava alt teise alla, seda küll eriliste pealelöömisteta ning rohkem väravaid ei tulnud.
Teine poolaeg olime pallivaldajad, aga kui sul on väraval ees kakskümmend kaks jalga, siis nendest läbi pääseda ei ole lihtne. Fännidena olime kõik üsna nördinud, pettunu ja õnnetud – kas siis tõesti ei suuda me tagasigi lüüa?! Aeg läks, kell tiksus, ilm pilvine ja niiske, õnneks tuuletu mis Pärnus üsna ebatavaline, varbad külmetavad, must masendus võtab maad... Mäng käib juba üleminuteid kui suure sagimise taustal Anderson lööb viigivärava! Ma vist ei pea kirjutamagi kui õnnelikud me olime! See oli kui võit 
Peale nii pikka ootamist vähemalt viigiväravatki saada oli ikka imehea
Ehk siis kokkuvõtteks, meeskond küll mängis, aga suur osa sellest mängust kui palli hoidsime, käis kaitseliinis. Raskusi oli ettepoole käike leida ja värava all toimetamist oli eriti vähe. Küll oli tore vaadata kuidas Paur palliga vastaste vahel driftis Kui pooledki meil nii palliga toimetaksid, oleks meil värava all palju rohkem olukordi Ja muidugi Laabus, ka tema suudab palli hoida, purjetab karistuskastini välja ja... ...kahjuks siis söödab palli ära. Üldse oli minu arust tal mitu korda võimalus ise peale lüüa, aga temas on mingi ebakindlus seda mitte teha. Ma tõesti ei tea miks. Ta võiks peale oma personaalseid supersooritusi mõned korrad ikka värava peale ka paugutada. No ja siis Anderson, ma järjest rohkem arvan, et ta peaks olema serval pigem ründes abis kui kaitses. Oli veel üks hea olukord värava all kui just Anderson üleval abis oli. Aga on mis on, poiss tegi seda mida fännid kartsid juba mitte juhtuvat! lõpp hea, kõik hea. Õppetunniks siit mulle endale see, et enam ei eelda ei võitu ega kaotust, eeldan võidutahet ja mitte alla-andmist Go, Go, Tammeka!