Viimased kiired ajad on rahva toonud tribüünidele vahetult enne mängu algust, fännid ei erine muust rahvast... Varem saadi ikka tund-poolteist varem kokku. Kahjuks see tava on jäänud juba paari aasta taha, minul isegi kaugemale. Pole ju midagi teha – pereelu nõuab oma osa 
Täna aga oli üle pika aja see kord, kus me Kaidoga saime oluliselt varem kokku: pisut peale kuut Aardla ristis.
Ühel fännil oli eile ja teisel on täna sünnipäev – lubati kostitamist 
Seega me siis käisime poest läbi ja võtsime teele kaasa ühe pisikese lapiku rummi ja jalutasime staadioni poole. Tee läks kiiremini kui jook, aga enne sisenemist saime ikka jamaga ühele poole...
Olime esimesed fännid. Tõime oma lipud ja trummi ning siis hakkas juba ka teisi juurde tiksuma. Mängu alguseks oli meid kenake kogukond koos mida sel aastal nähtud veel pole. See kõik tõotas head fänlust, arvestades veel poolikut viskit mis kuskilt sisse imbus
Aga jah, mäng Sillamäe vastu läks tuliselt käima. Kuigi me paar päeva tagasi mängisime Viljandiga, siis mehed olid kenasti taastunud ja mängiti üsna aktiivselt. Kahjuks küll esimese poolaja lõpuks (52. minutil) pöörasid sillamäekad edu enda poolele... Enne poolaja lõpuminuteid otsustasime Ülloga poes ära käia, kuna vägijook oli kadunud kui mutiauku...
Poest saabudes lükkasin joogi püksivärvli vahele ja ei läinud mitte tribüünidele vaid platsile munadepühalist munakoksimismängu mängima. Selleks tarbeks jagati väravas keedetud munegi Teise kõksimisega tuli aga alla vanduda ja tribüünile ära kolida. Igatahes mu arust ei jõudnud teine poolaeg alatagi kui äsja toodud kraam juba otsas oli Aga eks ma käisin ju WC’s ja ajasin ka Sillamäe fännidega juttu...
Teine poolaeg oli samasugune kui esimene. Oli olukordi mõlemal poolel. 86. minutil aga oli värava all paras torm ja see päädis väravaga! Viigivärav! Õnneks selline seis ka lõpuks jäi. Nagu Kaido ütles, oli see viigivärav kui võiduvärav, sest ega see lihtsalt kätte ei tulnud. Kõik olid tulemusega rahul, isegi Sillamäe fännid Korjasime oma kraami kokku ja enamuse õhutusel liikusime taaskord poodi, et võtta veel midagi.
Poe ees oli fännidest kena ring. Pudel jõudis vist kaks ringi teha kui tühjaks sai Kamba peale pole pool liitrit mittemiski Ja just siis kui hakati rääkima kes kuidas ja kuhu poole liigub, jooksis meist mööda terve Sillamäe meeskond. Selgus, et nende bussi aknasse viskas mingi poisiklutt kivi. Tormasime siis appi neile pahategijat otsima. Leiti aga üks poiss kes üsna hirmul oli. Sillamäekatel oli aga paras keelebarjäär mida me siis aitasime neil ületada ja asusime poissi lohutama ja kaitsma, sest selgus, et tema polnud selles teos kuidagi asjaline, aga ta tundis ära tolle põgeneva poisi keda sillamäekad taga ajasid.
Huvitaval kombel tuli politsei kiiresti. Ootasime neid meeskonnabussi juures. Siis selgus, et ametnikel on terve päeva ainult väljasõidud väljasõitude otsa ja viimane oli just tänava otsa peal Võeti poisilt ütlused, fikseeriti mõra esiklaasis ja siis kui tahtsime poissi turvaliselt kodu saata, selgus, et ta paar maja edasi elas ja et saab ise hakkama. Politseinikud jutustasid kõigiga veel natuke, vangutasid pead ja ütlesid, et pahategija on neile juba ammu tuttav alaealine klutt... OK, oli mis oli, aga asi lahenduseta ei jäänud
Edasi jalutasime Fastersisse. Soovijad said siit midagi hamba alla osta ja siis läksimegi laiali. Kaidol oli siit kõige lähemale minna Mina aga läksin Raineriga bussile, kuna buss just tuli ja vähendas oluliselt minugi jalavaeva, ma suisa nautisin seda võimalust
Kodus olid kõik magamas juba. Vaatasin ukse kohal kella ja see näitas poolt kahte. ??? Mul jooksis korra juhe kokku, et kuidas selline asi võimalik on. Siis aga vaatsin kella teist külge ja see näitas palju mõistlikumat ja õigemat aega: 23:00. Sõin ja molutasin veel oma tund aega, seedisin tänase õhtu läbi ja läksin teiste juurde tuttu ära