Oli siin suvel periood kus ka mina puhkusel olla sain. Vaat täpselt sellesamasemal ajal aga just minu kiuste toimus töö juures midagi poolmüstilis-huvitavat. Suures ilmaheitluses oli päev kus taevaisa oma võimu ja väge demonstreerides oma piksenoole otse meie hoone lähedale kasepuusse virutas. Vaene kask selle peale viskas koort mitmes kaares, mullakamakad olid maast välja rebitud ja lõppeks see puukene ka lehed kolletama lõi ja hiljem osavad töömehed selle puu elutunnid otse juurelt lõpetasid. Oleks aga kõik lõppenud selle puuraasuga, EI! Sellesama puu lähedusest aga jooksvat meite solgitoru millel igasugu elektroonilised vidinad külges olid ja mis selle tulemusena, nagu kasepuugi, oma eksistentsi minetasid. Ma nüüd ei oska hinnata kas tänu andurite kaablitele mis majja tulevad või mõnel teisel viisil, aga otsa leidsid ka mõned minu alluvate masinate võrgukaartid ja paar muud võrguseadetki. Ära tasub mainida veel ka sisetelefonikeskjaam mis juba nõukogude ajast on oma tugevust ja töötahet näidanud aga mida nüüd enam Suure Vapustuse tulemusel ilmas ei ole.
