Issameiekene küll. Jälle üks igivana pildike, no nii aasta-kaks vana. Oli kord aegu kus Ahhaa tegi Tartu Laululava siseruumides miski üritusekese. No käisime aixiga asja uudistamas. Igasugu kola oli kukku taritud. Küll me üritasime erineva suurusega karbikesi ühte suurde asti saada - ei saanud. Tuli miski poisiklutt, pool minust, asjatas sääl ja... ...ei julge kohe väljagi öelda, pähe saime või miskit. Ei tea kas see oli tal algaja õnn või on selt väikemehelt mõnede aastate pärast midagi suurt oodata...
Kõige suurem ja meilegi huvitavam oli et saab teha pilti ja selle ka kohe trükikujul kätte saada. Pilditegemine oli aga trikiga. Nimelt pandi meid pimedasse ruumi, anti õhupall mis tuli täis puhuda ja miski juhtmega pastakas millega tuli siis seda palli puruks lüüa et pilt tehtud saaks. Seal me siis isutusime, tegime lolli nägu ja karjusime. Pilt aga käis alati enne meie õhupalli katkiminekut ära. Tegime kolm korda järjest ja see on meite parim pilt. Pärast tuli välja et pliiatsis on andur mis õhupalli purunemise paugu peale impulsi annab ja pildimasin teeb klõpsu. Meie lärm aga oli nii suur et pliiatsi andur ka sellele reageeris 
Tegelikult oleks pidanud pildile jääma parasjagu lõhki minev õhupall koos "kaaskondlastega." Nägin et mõnedel oli see ikka päris hästi välja tulnud...