Asjade internet, eestikeelse koondnimetusena värkvõrk, inglise keeles Internet of Things, lühendina IoT. Mis ulme see on? Tahate, ütlen otse? See pole tegelikult midagi uut, tavaline tehnikavidinate edasiarendus mis võimaldavad rohkem hallatavust ja paindlikkust. Sisuliselt kombinatsioon anduritest ja tarkvarast mis juhivad mingite seadmete tööd, seadmete, mis on mõeldud meid teenima. Niipalju on veel lisaks, et need vidinad omavad enamasti traadivaba võrgusidet ja oskavad saata ning saada andmeid kesksest seadmest või tarkvaralisest keskkonnast.
Teeme väga lihtsa näite. Termomeeter – muidu loll seade mis näitab temperatuuri. Nüüd paneme talle vidinad juurde ja see termomeeter saadab andmed portaali kust sina näiteks nutitelefoniga saad vaadata temperatuurimuutusi (visuaalne pool sõltub kindlasti keskkonnast). Aga nii lihtsaks me asja ei jäta. Keskkonnas, kuhu andmed tulevad, määrame, et kui temperatuur tõuseb 40 kraadini, siis saadetakse su telefonile näiteks sõnum. Meeldib? Nii ja naa. Aga see oli teile lihtsalt kerge näide. Edasi võite asjad juba ’keeruliseks’ ajada, näiteks temperatuuri tõusmisel 40 kraadini käivitub automaatselt konditsioneer, millel ka loomulikult vidinad küljes, mis käivad samas keskkonnas ja jälgivad termomeetri andmeid. Kas nüüd meeldib? Juba parem, minu arust! Teisisõnu, piire ei ole, ole vaid osav ja loo seadmete vahel nii palju erinevaid seoseid, kui välja mõelda suudad.
Nutikat kodu luues võib selliseid vidinatega seadmeid kuhjata korraliku annuse. Korralik annus seadmeid aga vajab pisut teisemaid tehnoloogiaid andmete saatmiseks/vastuvõtmiseks ja võrku/keskkonda ühendamiseks. Ideeliselt on selleks juba kõik olemas. Küll vajavad veel asjad paremat standardiseerimist, aga midagi müstilist selles ei ole. Näiteks Elion juba tutvustab oma keskkonda Sigfox erinevatele arendajatele. Eks esimene samm olegi ettevõtete kaasamine ja siis juba laia massi peale minna 
Aga igal heal asjal on ka oma pahupooled. Kõik me teame, et pole olemas tarkvara mida murda ei anna, küsimus on ajas ja vahendites Kui pahalaste grupil õnnestub näiteks sisse murda teie nutikasse kodusse, siis võib teha igasugu jama. Toome robustse näite. Näiteks olete oma nutika pliidi peale unustanud midagi mis pliidi sisse lülitamisel põlema võib minna. Samas lülitatakse tuletõrjesüsteem välja ja nii põlebki kõik maha enne kui keegi kõrvalt seda ei märka. Tähendab, turvalisus sellistele süsteemidele ligipääsemiseks peaks olema vähemalt sama kõrge kui sõjatööstusel.
Teine asi, millel peatuda, on juba iganenud teema: inimeste liikumiste ja toimingute/käitumise jälgimine. Kui praegu Google ja Facebook jälgivad iga teie liigutust sotsiaalmeedias ja isegi läbi telefoni teie liikumiste osas, siis nüüd nähakse täpselt kogu teie elu, järjest peenemalt ja täpsemalt.
Vot nii. Teema on iseenesest põnev ja tulu sellest on kindlasti rohkem kui arvata oskame. Siin tekib nii aja kui ka energia võit. Oma nutikat keskkonda luues ei pea me kasutama teiste pakutud keskkondi/portaale, vaid kindlasti on võimalik ka pisemaid lokaalseid keskkondi luua kuhu saab ligi vaid omanik ise. Seega võibolla pole muret jälgitavuse osas ka vaja tunda Hoiame parem sel teemal kätt pulsil ja vaatame kuhu lahendused ja võimalused meid ise juhivad. Viiteid ma jagama ei hakka, Google otsing on neid täis