Juba pikalt plakatitel kuulutatud suursündmus mille tegelik epitsenter oli, nagu mina aru sain, Pärnus. Kahju et sealset sõjamasinate rongkäiku ei näinud.
Käisime Innaga sünnipäeva eelõhtul kaemas linna, selle tulesid ja dekoratsioone. Põhidekoratsiooniks olid vabariigi ja linna väikesed lipukesed tandemina iga laternaposti küljes peatänavatel. Lisaks veel kuusevanikutega kaetud raekoja hoone fassaad ning lipuvärvidesse ehitud Ülikooli peahoone sambad. Äkki oli kuskil miskit veel, näiteks sildasid me vaatamas ei käinud. Käisime läbi kesklinna üle Toomemäe, tegime mõned huvitavad ülesvõtted ja nautisime pilvevati sees hulpivat kahanevat Kuud.
Pidupäeva hommikul läksin sünnipäeva avatseremooniale Toomemäele. Kohale oli tulnud kenake hulk inimesi, nii noori kui vanu. Esiridades näoga tähetorni poole seisid müürina korporandid, nende taga muud kaasmaalased. Peeti mitmed kõned, lauldi laulukesi. Kõik oleks kena olnud kui üritus oleks lõppenud rongkäiguga Toomemäelt alla raekoja platsi ja siis igaüks kuhu tahab. Seal aga lõppes asi kuidagi veidralt, korporandid panid kes vasakule poole kes paremale poole ajama ja rahvas vaatas et kuhupoole siis neile järele minna – minu arust ootas enamus kohalolijatest rongkäiku. Järgmine kord, korraldajad, tehke ära, see oleks kestnud ainult 14 min aga oleks tekitanud rahvas ühtsustunnet.
Eelõhtuse ja hommikuse ürituse pildirida SIIN.