Kaja soovis vaadata presidendi vastuvõttu ja et me ühe katuse all elame siis nägin seda mina ka.
Presidendi kõne, kõne nagu ikka. Alustas viimase põlengutragöödiaga ja siis liikus edasi muu peale mille põhirõhuks oli et võim on rahva oma. Nii peaks olema jah.
Peale kõnet üllatati „piduliku“ kontsertiga. Ma ei saa ikka aru kustkohast on miski ooperiaaria ja ballett pidulikud. Ja see koorilaul mis peale seda tuli. Issameie, rüvedalt neurootiline, ajudesse kriipiv ja õudust täis! Meil on sünnipäev ju, kuidas te aru ei saa! Viimaseks tuli Võigemast koos Rannapiga ja see oli juba see õige asi. Vähemalt punkt pandi ilusam.
Vahepelaks mingid jutuajamised millesse süveneda loomulikult ei viitsinud.
Ja siis algas ball. Tuttavad ja võõrad näod, ei midagi erilist, aga ei peagi olema. Ja siis jalutab sealt vana naabriplika oma sõjaväelasest mehe kannul kaamerate ette ja kätleb presidendipaari. Mnjaa, üllatus Mis silma jäi on see et hullult palju oli siniseid kleite!
Aga jah, tele vahendusel on nüüd ka see sünnipäev peetud
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Eesti Vabariik 93
- Üksikasjad
- -> 1500