Nii, nüüd küll aitab! Otsustasime et hakkame maja ehitama! Et ehituse pealt pisut kokku hoida, siis vundamenti ei tee, et krundi pealt kokku hoida, teeme maja teisaldatava. Nurgakiviks (ja ehitusmaterjalikski) sai uue diivaniga kaasa tulnud lahmakas pappkarp 
Kaks täiskasvanud inimest papilahmakatega ringi liikumas, omavahel konsulteerides ja pidevalt lõigates, rebides ning mõõtes – Kadi sahmerdab koos meiega, saamata aru mis tegelikult toimub. Sahmerdab, kuniks tema silmakesed alla annavad ja väsitavast tööst unne vajuvad. Eestoas aga käib töö edasi, pisut vaiksemalt ja tasemini. Aegajalt kuskilt miski ikka koliseb või teeb liiga kõva häält. Maja kerkib.
Kadi ärgates müstiline töö papitükikestega jätkub. Papitükkidest on saanud akendega seinad ja katus. Kuigi maja saab valmis, ei oska laps ikka veel selle mõttest ja otstarbest väga aru saada. Maja sisse minek tekitab esialgu isegi kõhklusi. Kui mänguasjad on majja paigutatud, siis hakkab uus elamine vaikselt meeldima, ronitakse sinna sisse ja antakse aknast terekätt Tehtud!
