Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Kaido tegi reklaami et Elvas on võistlusjooks 2,6 km rajal. Raja pikkus tundus täiesti talutav ja tekkis tunne et miks mitte ka osa võtta. Loomulikult ei läinud ma taga ajama võitu
Ilma erilise eeltreeninguta käisimegi pühapäeval Kaja ja Kaidoga Elvas. Kui Kaido sooja tegi käisime meie Kajaga raja lihtsalt läbi, tuleb ju vastast tundma õppida :P Õppisingi. Vaatasin enda jaoks läbi kuhuni tuleb rahulikult joosta ja kus siis võiks juba spurtima hakata. Vaatasin kõiki sooja tegevaid inimesi ja tunne polnud hea, kuigi päris viimaseks vast ei jää Kaidole veel näitasin et näe nende käest saan lakki ja nonde käest saan lakki. Kahe naise peale näidates lohutas Kaido et vaat nendelt küll ei saa. Eks me näe.
Kui lapsed oma jooksud ära jooksid antigi üldstart. Vanad jooksjad ja lastekari pistsid ees punuma. Mina hoidsin oma kiirust ja võtsin asja rahulikult. Esimene tõus ei muutnud midagi. Staadionil aga hakkasid piinama mõtted et milleks ma seda teen ja mis lolli pärast ma üldse siia tulnud olen Teine tõus hakkas kõhus veidi imelik ja kartsin et nüüd hakkab pistma. Tõusule järgnes pikk langus, siin jõudsin järele plikatirtsule kes minu eest ära jooksis, siis mõned sammud kõndis kuni järele jõudsin, jooksis jälle eest ära ja nii korduvalt. Kolmandal, kõige pikemal tõusul poole peal oli koht kus pidin hakkama kiirendama. Huvitaval kombel oli isegi jaksu. Nägin ees patsi, üht neist naistest kelle kohta kaido ütles et lakki ei saa. Mõtlesin siis proovida, äkki õnnestub järele jõuda kuigi vahe oli 60-70 meetrit. Nii mitmestki sai mööda tuisatud. Viimane tõusuke kust mõned suisa käpuli üles läksid õnnestus mul kuidagi väga kergelt, või siis oli soov jälitatav üle joosta nii suur et ei suutnud mõttetuid mõtteid mõelda Viimane jooksu osa oli liiva peal, panin punni põhja ja lidusin nii kuidas jaks lubas. Siis aga pats märkas et ma olen kannul ja andis ka veidi gaasi juurde ja nii ma talle ikka paari meetriga alla jäin. Kurjavaimu kahju lugu, ma nii üritasin! Aga olgu, eks see oli mul esimene kord kah, äkki järgmine kord, kui seda tuleb, olen osavam.
Peale mõningast hingamise taastamist ja soojendusjooks-võimlemist pugisime hernesuppi ja vahtisime ilma. Jooksu korraldajad kritseldasid diplomeid ja neil paistis seal paras korralagedus olevat Igatahes praegu veel tulemusi üles pandud ei ole. Kaja meil tegi ka pilte, neid näeb SEALT.
Nüüd paar päeva hiljem võin veel lisada et mingeid lihasevalusid või muid tüsistusi märganud ei ole. Seega selline distants on minu jaoks OK, pikemale minnes tuleb juba tugevalt eeltrenni teha.