Õnne ja jõudu, rahu ja armastust sel niiskel, tuulisel ja kergelt uimasel päeval! 
On pühapäev, ja juba vanaaja rahvas teadis, et sel päeval tööd ei tehta – see on puhkamiseks. Nii sai siinpoolgi enamuse päevast puhatud ja lastega oldud Kaja? Tema oli tööl 
Tartu linna esimese advendi üritust plaanisime perega külastama minna juba ammu. Täna oli lõpuks see päev käis Toppisin lapsed paksemalt riidesse ja alustasime oma jalutuskäiku linna poole.
Linna vooris autosid ja inimesi nagu oleks tasuta iPhone jagatud. Mida linnale lähemale, seda tihedamaks läks kontsentratsioon. Linnas jõudis meile järele ka emme kes just töölt tuli ja autoga pidi liikluses keerlema.
Platsi võtsime endid raekojahoone vasakusse nurka, seal oli tool ja sellelt oli päris hea vaade tervele väljakule, väljakule, mis paksult äärest ääreni rahvast täis. Sel korral oli kasutuses maksuameti poolne rõdu kust kella viiest linnapea oma avakõne tegi. Vaat seda kõnet meieni väga hästi ei levinud, aga vahet polnud :P Ja siis selgus, et rõdu all on lava, lava mida me ei näinud – see kadus valgusmajade taha ära. See, mis laval toimus, kuuldus meieni ja kuuldu põhjal seal midagi vaadata polnudki :P Ehk siis lauldi, pikalt lauldi... Ja siis avanesid taas rõduväravad ja rõdule astus taevaste jõudude maapealne asemik. Tema kõnet polnud ka suurt kuulda, nii palju sain aru, et lõppu loeti Meieisapalve. Ja siis taaskord lauluke lavalt. Plaanis oli tulede süttimist filmida, aga need pandi põlema laulu ajal ja kõik süttis ühekorraga – polnudki midagi filmida :P
Nüüd, kus jõuluaeg sai avatud, hakkas väljak kiiresti rahvast tühjenema. Meil oli kaasas latern küünlaga – tahtsime tuld kodu kaasa viia. Keset raeplatsi oli selleks võimalus ja sealt me oma tule ka saime. Ja ega muud üle jäänudki kui ka ise kodu poole minna, sest oli aeg külla jõulusöögile minna
Teile, kallid lugejad, rahulikku ja kena advendiaega!
PS Küünlatulega me kahjuks koduni välja ei vedanud... Laterna tuulutasvade kaudu puhus tuul Vanemuise mäe otsas selle ära 