See oli õpetajate jõulupeol kui Riina mu kinni püüdis, kõrvale vedas ja rääkis, et tal on põnev plaan 
Plaan nägi ette gümnaasiumiastme jõulupeol teha ka õpetajatega etteaste, et teemaks on Eurovisioon. Kuna tean, et Heiki ja Madis on selliseid asju enne mind koolis ka korraldanud, kutsun nad kohe kampa. Siit edasi hargneb juba kindel plaan. Madis loob vestlusnurga ja sinna lisatakse omajagu õpetajaid kes võiksid etteastest osa võtta. Jannar leiab meile kohe kiirelt ka loo: 1976. aasta Inglismaa võidulugu: Brotherhood of Man - Save Your Kisses for Me.
Erinevate vahetuste ja äraütlemiste saatel on meil punt koos: Riina, mina, Ivika H, Madis, Auli ja Martin. Täies meeskonnas saame proove teha alles teisipäeval, seda siis nii hommikul kui kohe enne peo algust. Peeglisaalis on seda hea teha, vaatad läpakast samme ja hiljem siis juba peegli järgi ja lõpuks juba ilma igasugu abita. Keeruline, aga tehtav
Kõige keerulisemaks kogu kupatuse juures osutus riietus. Originaalis on ühel meesesinejal valge ülikond ja oranž pluus. Mul on ju valge pulmaülikond kenasti alles, aga sellist pluusi, mis valge ülikonna juurde sobiks ja oleks värviline, on ikka raske leida, kodus olevatest mitte ükski kohe üldse ei sobinud. Siin aga tuli abiks kaltsukas, küll alles neljas neist, Samelini all, kust sain lõheroosa pluusi, oli pisut liiga kortsus ja triikida ei jõudnud, aga no ehk polnud seda väga märgata Muidugi selgus kodus, et varrukad käivad mansetinööpidega – kellel kodus tänapäeval sellised asjad olemas on? Minul on! Kui vanaema paari aasta eest lahkus, siis tal olid karbis ühed naiste lillelised nööbid ja need said minu hoole alla, nüüd said need siis ka kasutust, tont seda teab üle mitme aastakümne.
Suure aplausi saatel astume kuuekesi lavale. Alustame seljaga rahva poole ja me jõuame veel paljutki rääkida Mul on kõik täiesti meelest läinud! Minu puhul on see muidugi tavaline :P Veidi läheb aega sellega, et DJ leiaks meie loo, kuigi Ivika neile juhised andnud oli, oli helipuldis nõutus Aga siis said asjad korda ja Madis võis alustada :P
Nojah, mis siis laval toimus ja kuidas see kõik seal üle elatud sai, sellest on vaid mõningad mälupildi katked. Martin, kes pidi nagu hõikama mis järgmiseks, oli teises servas ja teda kuulda ei olnud, aga polnud väga vajagi - silmanurgast sai ka järge ajada ja enamasti oli ikka endal ka sammud meeles 
Sellist tagasisidet, nagu meie saime, teised esitlused justkui ei saanud, ei teagi miks, ma juba kartsin, et peame uuesti esitama Õnneks ühtegi esitlust ei korratud ja parimat ka ei valitud. Vaevalt me muidugi parimaks oleks osutunud, sest mitmel klassil olid ikka ülihästi läbi mõeldud ja esitatud esitlused (Y)
Lõppkokkuvõtteks, asi õnnestus, ja tegelikult oli vahva. Kadi filmis, ja nüüd oli hea kodus üle vaadata Kõik läks korda, pisikesed konarused ainult ilmestasid me esitlust, eriti keskel, kus kõigil jalad omamoodi üles käivad, naersin nii et silmad märjad Tõsi on see, et selliseid asju peaks rohkem tegema, ma tundsin end kohe elusamana Tänud nii mõttega kui nõu ja jõuga abiks olnutele ning muidugi publikule!