Kui tihti te tänapäeval näete tee ääres hääletajaid? Harva? Mina küll. On mitu võimalust, miks neid vähe on:
- autojuhid ei taha peale võtta ja seega ei hääletata;
- autojuhid võtavad hääletajad nii ruttu peale, et me hääletajaid ei näegi;
- kõigil on oma auto või on bussiliiklus piisavalt soodne ja hea;
- küüt leitakse... ...ei kuskilt mujalt kui internetist.
Neljas valik võib vanemale kontingendile tunduda kummalisena, aga teades netiavaruste võimalusi ja sellise teenuse neti kaudu otsimise võimalusi, tean, et väga paljud kasutavadki just seda varianti.
Kunagi oli veebileht kus inimesed said oma liikumisi teistega kooskõlastada. Ma ei mäleta selle aadressi ja Google ei paku ka enam midagi asjalikku. Seega ma siin peatuda enam ei saa, vaid lähen kohe peamise, Facebooki juurde.
Kirjutan kommuuni Tõrva—Tartu/Tallinn näitel (neid on veel ja päris palju). Üsna tihti, eriti nädalavahetuse saabudes, on seal nii pakkujaid kui ka soovijaid. Pealtnäha tundub, et enamus neist on ka küüti/kliente saanud. Tekib kohe küsimus, et kas küüt on tasuta? Vaat ei tea, pole ise tarbinud 
Ühe korra on läbi käinud teema kus mainiti Tõrva-Tartu suunal kütusetoetuseks kolm eurot. Ka ei oska teenuse kvaliteedi kohta suurt midagi öelda, kuna keegi ei ole andnud seal tagasisidet positiivse või negatiivse teenuse osas. Usun, et positiivsed on enamuses, kuna negatiivset jagatakse peaaegu alati.
Nagu mainisin, ise pole ma küüti ei pakkunud ega tarbinud, aga olen kasutanud võimalust küüdipakkujaga kaupa toimetada Nimelt jäi mul Tõrva telefon maha. Kuigi lootsime tuttavate peale, siis oleks nendega saanud telefoni kätte järgmisel päeval. Otsustasin kirjutada küüdivahetusse. Kirjutasin, et kui keegi tuleb ja oleks nõus telefoni Tõrvast ära võtma ja mulle kodu tooma, saab viis eurot. Läks viisteist minutit kui sain kõne! Ja mõne tunni pärast oli mu aparaadike kohal. Vaat nii. Head küütimist!