Genialistide Klubi sai uue helitehnika ja selle pühitsemiseks tehti hooaja avakontsert. Seal esinesid Holy Motors, JMKE ja St Cheatersburg. Et pole nüüd mõnda aega kuskil käinud, oli sott selge – tuleb külastada.
Kaido oli kahjuks õhtuses vahetuses tööl, kuigi tal sünnipäev oli, siis tema minuga liituda ei saanud. Seega võtsin ühendust Toomasega ja tema oli sel õhtul vaba ning valmis tulema.
Kell üheksa pidime kohtuma Toomasega raeplatsis. Oli oodata, et ta nagunii hilineb 
Lasin siis kellal minna, aga kümme minutit hiljem ikkagi helistasin Ja paari minuti pärast ta saabuski.
Kaidolt kuulsin, et head kontserdid on Genklubil toonud pikad piletijärjekorrad, et võtke jook kaasa ja minge kohe sinna, piletijärjekorda seisma. Hankisimegi siis veinikese ja läksime Genklubisse.
Klubis olid kõik uksed lahti ja õuel mängiti usinasti lauatennist. Läksime siis sisse asja uurima. Ronisime kohe teisele korrusele saali kus parasjagu Villu ringi jalutas. Käisin ja tervitasin teda oma jänesesärgiga, lõime patsu ja mullitasime niisama. Siis selgus, et tema tuleb peale alles kell üks, esimene bänd aga südaööl. Totaalne jama: pidu pidi ju algama kümnest! Läksime siis alla baari, tellisin praeleivad ja jäi kokkulepe, et kui leivad saame, läheme linnapeale mõneks ajaks jalutama.
Leivakeste ootamiseks istusime lauda. Võtsin riiulist Aliase ja hakkasime siis üksteisele sõnu seletama. Kui sõnade seletamine ladusalt läks, siis leibade tulek oli sõnulseletamatult pika ooteajaga. Igatahes kui leivad tulid, oli meil kurjavaimu mugav istuda ja veinikest tinistada Mängisime mängu, vahtisime vahetuvaid inimesi ja närisime leivakesi. Mainin kohe siinkohal ära, et leivad oli paras saast – keegi oli leivaviile lihtsalt kuival pannil mõnuga kärsatanud, polnud neil peale kõrbenud mõrumaitse mingit mekki ega mõnu. Need mis siit aasta tagasi sain, olid ülimad, aga seekordsetega oleks võinud isegi vaidlema minna.
Kõrvallaudadesse tekkis järjest inimesi ja melu kasvas. Ka meie laua juures vahetus inimesi kuniks lõpuks tuli Andres oma seltskonnaga. Siis tekkis vajadus verbaalne mäng ümber muuta mänguks kus karjuma ei pea Võtsime male! Tuleb välja, et Toomas on males üsna staažikas, aga mul vahet polnud, mängisime siiski ajaviiteks. Lõpuks liitus Toomasega üks laudkondlane ja nii oli mul juba kaks vastast Igatahes oli lõpuks nii, et kui ma oleks kuningaga tagasi käinud, oleks mul mõne käiguga võit olnud, aga et käisin just vastupidi (Toomas jälgis ja hiljem seletas), siis sain paari käiguga hoopis ise otsad.
Ja siis ma nagu ärkasin, et palju kell olla võib. Oli juba 20 min üle südaöö, ehk siis esimene bänd, Holy Motors, juba laval! Kiirustasime siis saali ja tõsiselt nautisime seda meie jaoks tundmatut bändi. Kergelt doomi sugemetega ja kohati omalaadselt psühhedeelilise maiguga (no see on viie laulu kohta hinnatud) muusika mõjus kerge veiniuima peale just nii nagu ta pidigi. Mina igatahes olin bändiga väga rahul, aga polnud rahul sellega, et me nii hilja jõudsime 
Ja siis pisike paus ning lavale tuli JMKE. Villu oli mõne tunniga esinemisärevust korralikult kastnud Pealegi kurtis ta, et ega tervis olla ka käest ära ja et annab endast mis suudab. Suutis küll! Rahvas läks lava ees mürgeldama, mina nende seas Toomas nautis pisut rahulikemaid rahvanurki. Kohati oli hing nööriga kaelas, võhm oli väljas, hääl kuiv, ülepea higine, aga ise si*aks rahul ja õnnelik JMKE ajal sai ikka end korralikult välja elatud, nii vaimselt kui füüsiliselt. Õnnestus saada kellegi peaga lops pikki huuli nii et suu seest pisut katkigi läks :P
Ja siis tuli paus. Toomas kadus allkorrusele hädale ja joogile. Mina aga avastasin Pille seltskonna ja käisin juttu ajamas. Siis aga tuli peale St Cheatersburg, kunagi kuuldud ja sümpaatse mulje jätnud bänd. Siin ta aga nii hästi ei kõlanud ja olgem ausad, JMKE võttis minust viimase välja. Võtsin platsi lava kõrval ja kuulasin niisama, Toomas aga tiksus pisut lava ees. Üks hetk hakkas jahe, Toomas tuli ka minu juurde ja ütlesin, et äkki läheme ära. Toomas oli minu üllatuseks kohe nõus, haaras asjad ja jäi mind ootama 
Korjasin siis ka oma kodinad kokku ja lahkusime.
Vahepeatuseks ütlen, et kui nüüd Genklubis tõesti kasutati „uut head” tehnikat, siis see mis saalis toimus küll midagi head ei olnud. Aga mine tea, minu arust on see igas mõttes a-akustiline ruum, et siin pane mis tehnika tahad, ikka ei kõla. Ja muidugi ei tea ma ka mis saund siin enne uut tehnikat oli, võibolla oli veel hullem
Ja siis liikusime Rüütli tänavale. Siinse Munga tänava ristis oli rahvast nii palju pubide ees, et neist oli üsna raske läbi liikuda. Linn elas. Järgmine koolmekoht oli alkopoe ees, kuigi pood ise kinni oli. Ka raeplats kihas. Jalutasime siit Lossi tänava koolihoone ette ja jäime natukeseks platsi nende restide peal mille all konditsioneerid sooja õhku puhuvad Aastate eest me siin juba Toomasega istusime. Toona istusime koidikuni, ajasime juttu ja veinitasime, oli igati meeldejääv õhtu ja mugav koht olemiseks. Igatahes varsti kõndis meist mööda üks Toomase trennikaaslane kellega me siis Toomemäele kaasa jalutasime. Siin me siis läksime ka lahku, mina oma kodu ja Toomas oma kodu.
Tuju oli hea, ilm ilus ja soe ning alkoholiga ei olnud liialdanud. Oli ainult hirmus joogijanu... Aga et tee peal midagi osta polnud, siis kodus sai nii joodud kui ka pisut söödud. Teki tõmbasin peale peale nelja 
Tänud Toomasele, Genklubile ja palju õnne Kaidole.