Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,
kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa.
Nad istuvad laudas, mis teha, on talv
ja paljajalu käia on lume peal halb.
Kingsepp läheb mööda, tal kahju on neist,
ta võtab jalamõõdu siis kärmesti neilt.
Ta õmbleb neil saapad ja kätte toob pea.
Nüüd saabastega käia on lume peal hea.
Et siis selline lastelaul. Mõnes kohas on ta ka nimetatud kui HANEPOJAD. Ilus südamlik lugu sellise perekonna lastest kus majanduslik järg ei ole kiita. Põhjusi võib olla mitmeid: töötus, saamatud lapsevanemad või ülehinnatud laenustrateegia. Jah, palju selliseid peresid praegu olla võib? Ma isegi ei oska arvata kuna minu silmaring selle koha pealt just eriti lai ei ole. Kurblugu, eksole?
Samas analüüsides veel neid sõnu, siis mind hirmutab teise salmi kolmas rida: „Ta õmbleb neil saapad ja kätte toob pea.“ Kelle pea seal nüüd pakule on pandud ja hanepoegadele viidi? Vanasti tehti saapad ikka loomanahast, seega võib arvata et see elukas kelle nahast hanepoegadele saapad said, selle pea ka kohale toodi. Hirmus, nagu õudusfilm Saag :S
Otsides selle laulu sõnu leidsin lisaks veel naljahammaste punutud versiooni, see on juba Saag 3D killast:
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,
Kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa.
Nad istuvad laudas, mis teha on neil,
Sest paljajalu lume peal käia on külm.
Sadist siis läheb mööda, tal kahju on neist,
Ta lõikab jalad ära siis kärmesti neil.
Nüüd jalgu ei ole ja muresid ka,
Sest jalgadeta lume peal käia ei saa.
Siis puusepp läheb mööda, tal kahju on neist,
Ta tammepuust jalad teeb kärmesti neil.
Nüüd jalad on all ja ei külmeta ka,
Puujalgadega lume peal käia on hea.