Varajane hommik. Filosoofi on auto- ja inimtühi, keset tänavat seisab kopp haigutava augu serval. Võtan kuurist ratta ja enne kui teele asun teen tänava lõpu peale ühe pildi. Tuli idee teha iga hommik ühest ja samast kohast pilt tänava lõppu. Istun ratta selga ja hakkan liikuma. Õhk on karge ja paitab põskesid.
Vastselt uuendatud ja lisafooritatud Kastani ristmik on täna hommikul paras põrgu. Foorid plingivad kollast tuld, see tähendab et praegusel tipptunnihetkel kõik kes Vaba tänavalt tahavad Kastanile keerata on 'anna teed' seisus ja ainult ootavad – Võru on peatee seisuses ja siingi on auto autos kinni. Minul pole rattaga mingit probleemi läbi saada.
Et täna ei viitsi peateel autodega võidelda, siis võtan juba vargsi kõnniteele. Kõik tänavamärgid ja -laternad mis kallutavad oma pea kõnnitee kohale tilguvad. Kerge udu on veel õhus ja see kondenseerub metalltorude külge ja tilgub alla. Tänavavalgustus on välja lülitatud, väljas aga on veel piisavalt hämar, nii et autode esituled paistavad väga eredalt silma ja häirivad liiklemist.
Linnast väljapoole sõites lähevad metallkerega neljarattalised järjest valkjamaks, samamoodi ka muru – linna servas on temperatuur alla nulli olnud. Linna servas on muru päris valge ja krõbiseb rataste all.
Hommik alles tärkab, kell aga märgib tööpäeva algust. Parkla on juba autosid täis, mina sõidan aga väravast sisse ja pargin ratta valvuriruumi akna alla – aeg on tööle asuda.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Hommikune liiklemine
- Üksikasjad
- -> 2911