Tere tulemast, Eesti Meistriliiga jalgpallihooaeg 2020! Alles me siin rääkisime JK Tammeka hooaja avamispeost mis toimus restoranis Kolm Tilli ja kus mul õnnestus ka kohal käia, nüüd siis räägime Tammeka hooaja esimesest mängust, millest meil õnnestus võit võtta 
Niisiis, 8. märts, naistepäev, üks päikeseline ja madalate plusskraadidega ilus lilleline päev. Liigun kolmeks Sepa staadionile, lootes leida eest ka mõningaid fänne. Asjaloode arenemisjärgus jõudsin staadioni juurde täpselt täistunniks ja mäng vilistati just avatuks. Vaatasin läbi aia, et lipud ei lehvi ja aktiivset fännindust ei paista toimuvat. Pealtvaatajaid aga jagus omajagu. Korraks mõtlesin, et äkki ma ei lähegi tribüünidele, äkki jäängi aia taha, aga siis nägin Kaidot perega just piletimüügi telgi alt väljumas ja nii ma sellest plaanist loobusin ja võtsin piletijärjekorda.
Ma pole ammu järjekorras seisnud (va eelmisel suvel lennujaamas, aga see pole sama asi). Ja nüüd seisin mingi 10...15 minutit enne kui sisse sain. Aga mida seal imestada, kokku tuli siia avamängule 568 pealtvaatajat!
Esimene poolaeg oli väga võrdne, ma ütleks, et viljandlaste poolt isegi veidi parem kui tartlaste poolt. Ja see päädis ka väravaga kui pool tundi mänguaega täis sai. Rabelemist oli palju terve poolaeg, aga Tammeka siin tulemuseni ei jõudnudki.
Poolajal sai ringi vaadatud ja leitud paar fänni lisaks: Sani ja Üllo. Kui teine poolaeg algas, hakkas ka trumm tribüünidel taguma ja nii sai avastatud, et ka Martin ja Silvergi on kohal. Martin oli taaskord leidnud terve pundi väljamaalasi kellega koos pisut ka mürglit teha ja nii ma liitusin nendega.
Teine poolaeg ei suutnud alguses küll midagi näidata, et asjad paremuse poole oleksid minemas. Siis aga 50’ndal minutil toimus midagi vastaste värava all ja pall lõpetas väravas! Viigiseis! See andis vaid eluvaimu juurde. Aga pall käis ikka kord ühele, kord teisele poole, ilma et oleks väga palju pinevamaid olukordi tekitanud. Kuid siis, 70’ndamal minutil suutis Tammeka lüüa teise kolli lisaks. Mida aeg lõpu poole seda agressiivsemaks mäng läks, eriti Tuleviku poolt. Aga õnneks ei läinud ükski nende sooritus tulemuseni. Me ise olime väga lähedal kolmandale kui tühjast väravast palli latti lõime... Vedas, et see häbiplekk meile saatuslikuks ei saanud Viljandi küll surus, aga viigiväravat enam lüüa ei suudetud ja nii me 2:1 mängu võitsimegi (Y)
Et vilus olemisega varbad ja sõrmed üsna kringliks külmusid, ei jäänud ma platsi äärde meeskonna patsulöömist ootama vaid korjasin end kokku ja tulin tulema, võidurõõm hinges
Aga vaatame mis ka mujal mängudes toimus. Näiteks eelmise aasta suurüllataja Paide Linnameeskond tegi esimese mänguga Tallinna Kalevi vastu 8:1, ehk lustisid täie rauaga. Kui Tallinna Kalev nüüd just hooaja nõrgemaid meeskondi ei ole, siis võib Paidelt sel aastal ka kuldseid medaleid oodata Levadia algus Kure vastu oli küll võit, aga nõrk võit: 1:0. Narva ja Nõmme Kalju vormistasid 0:1 kus oleks võinud ju ka nõmmekatelt enamat oodata, aga võit on võit muidugi. Flora ja Legioni vaheline 3:1 võiks arvata, et näitas Flora võitlusvaimu jätkumist, aga tegelikult oli üks väravatest Legioni omavärav... OK, on mis on, esimene mäng on kõigil peetud ja vaatame mis edasi tulemas on.
PS Avamängu pallirekordi tegi Paide, publikurekordi Flora, esimese punase võttis Levadia ja viigimängu ei teinud keegi.