Seadusemeestele:
Järgnev jutuke on ilukirjanduslik, pole tõsi ja on puhas väljamõeldis. Kuusk pildil on ostetud linnast.
Sõpradele:
Üle mitme-setme aasta, no vähemalt üle kümne aasta, oli mul majas jõulukuusk! Vaat imet, eksole. Käisime maal ja õde arvas et tema tahaks kuuske. Vaatasin altkulmu aga mõtsin et okei, toome talle siis.
Maal, seal kus varem haljendasid heina- ja põllumaad on kohati väärt pinnas täiesti võssa kasvanud, lepast kuni männini. Polnudki nagu palju otsida vaja, kohe keset ex-põldu saime ühe sobiva pisikese. Siis aga hakkasin mõtlema et kui nad juba kasvavad seal kus ei tohiks, kama, risti ette ei löö ja võtan endale kah ühe. Võtsingi.
Kodu jõudnult lasin vaasi vett täis, panin seina äärde ja torkasin kuuse sisse – ei mingit sättimist polnud vaja, kuusk seisis vaasis püsti nagu valatult! Inna samal ajal emmessennis kurtis et kuusk ei taha püsti seista :P Minu kuusega oli ainus probleem et diivani taga põrandal oli ta liiga madal – kapi otsast vana telekas ja sinna otsa kogu kupatus – igate hää! Igaks juhuks sidusin paelakesega seina küljes juba olnud naelakese külge kah, parem karta.
Kuusk püsti, aga ehteid pole. Kappasin poodides aga plastkunad ei pakkunud erilist eufooriat. Karda ka ei tahtnud, mõtsin dekoreerida vati, piparkookide ja elektriküünaldega. Vatti aga kodus polnud, see jäi lõppeks ära. Piparkoogid sain töö juurest kui degusteeriti oma firma ja teiste firmade tooangut. Et piparkoogid kuuse otsa riputada tuli neisse teha augud, neid oli kõige mugavam teha eletritrelliga 
Elektriküünlaid teadsin et mul on, aga ei leidnud, ostsin poest (ja peale selle leidsin ka kõik enda omad üles - 
).
Kuusk sai ilus ja hea. Vedas välja nii jõulud kui aastavahetuse. Lõppeks kasvasid sellele ka kasvud külge. Ahjaa, Jane lisas enne jõule puule veel paar tikitud ehet (mainisin igaks juhuks ära 
kuigi pole teist peale seda enam näha olnud).