Minu jaoks väga toreda üllatusena sai meile osaks Kaja ühe sõbranna pulmakutse. Loomulikult ei lasknud me võimalust käest. Minu emal õnnestus meile lapsehoidjaks tulla ja nii me saime siis vabalt ja kohustusteta minna üritust nautima.
Paaripanek toimus Tartus Toomemäel toomkiriku Linnamuuseumi Valges Saalis. Võtsime siia tulekuks parajalt aega ja olimegi vist esimeste külalistena. Siis aga hakkas neid järjest juurde tilkuma ja varsti juba oli rahvamass koos. Ja saabus ka pruutpaar, vanal Cadillac'il.
Tseremoonia, nagu juba mainisin, oli siis Valges saalis. Priit ootas juba laua juures ja siis saabus ka pruut. Väga kena paar. Ja siis juba kõik tavapärane ja kohustuslik. Võibolla sõnalises osas liiga ametlik ja lahja, aga tähtis oli ju lõpp-produkt, mitte tee selleni 
Õnnitlemine toimus väljas peaukse ees. Ilm soosis üritust igati ja oligi parem – sai palavast ja umbsest saalist välja.
Väljas, toomkiriku viludamas küljes tehti grupipilt ja ka väiksemate gruppide pilte, nii kuidas rahvas pruutpaariga soovis 
Huvitav oli see, et need kes pildi ära tegid, jalutasid minema parklasse ja kadusid oma autodesse. Meie Kajaga ja Leo Katriniga aga võtsime pruutpaari auto juures vastu, ja et olime ainsad, nõudsime pudelit, või muidu teeme väravad
Autode kolonn oli üsna pikk. No ehk kolmekümne või isegi enama jagu. Sõideti ümber Toomemäe Supilinna poolsele Emajõe kaldale. Siin oli plaan ära saata pruudi neiupõlvenimi. See siis lendas kärgatuse saatel taeva poole ja üleval lendas juba saluudina laiali. Kaks korda võpatamist, pisut kärsahaisu ja läinud ta oligi
Ja siis sai jälle Tartu liiklust häiritud, aga üsna minimaalselt: oligi vist arvestatud, et sellise autorongiga linna peale trallitama ei minda vaid võetakse kohe suund Tartu Näitustehalli poole.
Näitustehallis kahe halli vahel on suur telk. Selles olid siis suured ümarad lauad väga hea planeeringuga ümber tantsuplatsi jaotatud. Avašampus, õhtujuhi avakõne ja juba saime keha kinnitama hakata. Meile Leoga aga selline tradistioonide murdmine meeltmööda ei olnud. Ei saa ju sööma hakata – viin on kibe! Võtsime siis kibe'tamise üles ja saime ka sööma hakata :P Kiidan siinkohal kohe seda kes lambaliha tegi. See viis keele alla! Koos kartulivormiga oli see nii hea, et ma isegi ei mäleta enam mitu korda ma õhtu jooksul käisin seda juurde võtmas!
Siit edasi oli siis üsna tavapärane pulm. Vahepeal bänd tegi lugusid ja rahvas tantsis, vahepeal aga pulmavana korraldas midagi lõbusat.
Ka pulmaröövi korraldasime Gerly ja Leoga ära Kuigi mõningastel peigmehelikel ja pruudivalvurikel põhjustel see päris nii välja ei tulnud kui plaanisime, saime siiski linnuke kirja
Tantsida sai ka palju, nii oma naise kui võõraste naistega kui ka ringis nii meeste kui naistega Muusikat sai nii liipekat, diskot kui ka rokki – igale maitsele ja igale hingelisele olukorrale
Lõppkokkuvõttes oli igati tore ja asjalik pulmapidu. Kui viriseda millegi kallal, siis kibekarjujate kallal. Järjestikus juba teine pulm kus pruutpaari poolt valitud osatäitjad oma kohustusega kohe mitte kuidagi hakkama ei saa Me Leoga tahtsime vahepeal juba minna ja lasta ametid ümber ristida Aga olgu, kõik said juua ka ilma kibe'tamiseta. Muuseas alkoholi tarvitati nii, et keegi kuskil laua all ei tolgendanud ja mingite jaburustega ka hakkama ei saanud
Pruudikimbu heide oli tore. Üle kümne neiu seisavad Keiu selja taga ja kimbu saab meie laudkonna arvates kõige lootusetum tegelane Ära nüüd Gerly pahanda, eks see nali ole ja sul on nüüd 12 kuud aega ka 
Kokkuvõttena tänud pruutpaarile kutse eest ja palju õnne ning armastust edaspidiseks! Tahaks ju öelda, et tuleks teinegi kord jälle, aga teeme parem seekord nii, et vähemalt teie jaoks oli see esimene ja viimane kord