Hommikul ärkan kella peale, et maratonile mitte hiljaks jääda. Starti ma küll ei jõudnud, aga see polnudki eesmärgiks. Minu eesmärgiks on kell kümme olla kolmandas jootmispunktis ja sealt veel kahes järgmises. Et hommikutoimetustega saaame aga kiirelt valmis, siis otsustab Kaja lapsega Kesk tänavale jooksjaid tervitama minna. Kaja läheb autoga, mina rattaga ja Kesk tänaval olemegi koos. Siis aga sõidan juba rattaga Annelinna poole, saates kolme tunni jooksugruppi kus Kaido jookseb. Kui algselt oli plaan otse kolmandasse joogipunkti sõita, siis tegelikult sõitsin grupiga kogu aeg kaasas ja filmisin ning pildistasin.
Teises joogipunktis oli assistendiks Rainer, ka Üllo oli seal kaasa elamas. Siin oli ka kõige rohkem pealtvaatajaid selles osas mis mina gruppi saatsin. Igatahes sõitsin mõne maa eest ära, siis jälle peatusin jäädvustusteks ja nii korduvalt. Kui ma lõpuks eest ära kolmandasse punkti sõitsin, oli endal toss koledasti väljas. See pidev kiirendamine ja ette ruttamine väsitas mu jubedalt ära. Lisaks olin läbimärg! Tegelikult pidin tulema talvejope asemel kilekaga, aga et Kaja ka liikvele läks, siis minu kilekas on praegu ainus asi mis talle selga sobib ja mahub 
ning see lõi minu riietusteema sassi. Nii ma siis talvejopega higistasin, aga et ta tuult hästi hoidis, siis külm ei hakanud.
Kaido jooksis rahulikult oma grupiga. Et jooksjaid oli igav vaadata, siis vahtisin ringi Siin, linna taga, on tegelikult päris ilus, pole siinkandis varem ringi uidanud. Tee muudkui läks, maastik vahetus, samamoodi teekate. Ihaste taga metsa vahel oli tunda temperatuuri langustki Jooksjad? Need muudkui jooksid, pidevalt ühtlases koosseisus ja tempos. Ihaste majade vahel oli ka pisut inimesi kaasa elamas. Üldiselt paistis, et ega tavainimesi see üritus üldse ei huvitanud.
Kui Ihastest taas linna jõudsime, siis Ansipi sillalt alla tegin viimase video ja rohkem jooksjatega kaasa ei sõitnud. Käisin turul ära ja saime Kaja ning Kadiga kesklinnas kokku. Et veel aega oli, siis jalutasime finišisse kus jäime ootele.
Kuna fotoka aku oli otsi andmas, helistasin Piretile (kes viimaseid kahte punkti Kaidol teenindas) ja uurisin kaugel poiss on. Piret arvas, et Kaido on graafikus ja peaks jõudma oma normaalajal, ehk 12:09. Nii kui kõne lõpetasime, keeras Kaido finišikoridori – palju varem Finišis võtsime siis teda vastu meie, Inna poisiga, Rainer ja Tanel. Kaido oli oma saavutuse üle igati rahul ja õnnelik.
Nüüd siis vaja veel video monteerida ja üles panna, pilte aga näeb SEALT.