Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Teisipäeva õhtul oli karikamäng Tammeka ja Atletiku vahel. Leppisime mõni päev varem Kaidoga kokku et teeme pisut jäägrit ja tuterdame hiljem ka linna peal. Et tuterdamist pole ammu olnud siis olin kohe nõus.
Kui vihmasajusel Tammekal kohtusime olid Kaidol juba esimesed tropid sees Ei minagi löönud risti ette, mõned teisedki veel. Isegi turvamehed, kuigi nad meil nina all olid, ei pahandanud – oli meil ju pudel salli sisse mähitud. Esimese poolaja kolm väravat olid nii rõõmsad et pudelil oli varsti juba põhi käes. Kuitsi ja Kermoga võtsime suuna Ümera peale. Haarasin letilt jäägri, maksin ära ja tuiskasime tagasi. Et väravast sisse minnes ei tahtnud pudeliga lehvitada, siis otsustasin ta püksivärvli vahele panna. Värvel aga oli kitsas ja kindad libedad, selle tulemusena pani pudel näpu vahelt plehku ja kohtudes maaga olidki tema elupäevad loetud. Et aga oli minu kord jook tuua siis tegime uue tuuri Ümera peale. Huvitav et enne kui poes käisin siis põles ülekäiguraja fooris alati roheline tuli ja nüüd oli kõik täpselt sama. Ju siis foorivaim oli minu poolt.
Mängu lõppedes otsustasime kodu saata Taneli kuna tal oli alles südameuuringu opp ja lisaks külmetus, siis ta meiega linna tulema ei hakanud. Taneli juurest liikusime Maarjamõisa juurde. Vahepeal helistati püssist et neil on probleeme internetiga, õnneks on mul telefon selliste probleemide jaoks alati valmis ja sain neile eemalt kõik asjad uuesti toimima. Et aga vihmasadu tihenes, otsustasime püssikasse minna. Maarjamõisa juures õnnestus meil takso saada ja viiekümne kroonikese eest visati meid Toomemäele. Panime oma jäägri villu ja läksime sisse.
Püssis mängis majabänd, rahvast oli küll vähevõitu aga tantsuplatsil keerutas jalga omajagu inimesi. Tellisime mullivee ja pelmeenid et pisut kaineneda. Ajasime lihtsalt juttu, nagu enamuse muustki ajast ja vaatasime inimesi. Kui püssist lahkusime tegime jalutuskäigu Zavoodi ja sealt juba tagasi kesklinna. Võib julgelt väita et olime parajad kapsad ja me olime sellega rahul Kui Kaido takso jaoks raha välja võttis, tundsin mina et mul on tänaseks jäägriga piir peal ja mina teda enam ei taha. Kaido oli sama meelt ja paigutasime oma üleliigse joogi kenasti prügikasti.
Et minu kodu on kesklinnale ikka väga lähedal siis loomulikult liikusin kodu jala. Vihma vist nagu enam ei sadanud ja tunne et olen liiga purjus oli ümberpööramatu fakt. Jah, ma ei olnud endaga selle koha pealt rahul ja terve tee mõtlesin et kui kunagi jälle sõpradevahelise jalutuskäigu korraldame, siis paneme alkokoguse piirid kohe paika, pole lihtsalt absoluutselt mingit mõtet ennast nii täis kaanida. Noortel on see uhkuse asi, meil aga juba häbiasi. Filosoofi juures pargis mõtlesin tühjendada magu aga sellest ei tulnud mitte midagi välja – kui ei oska siis ei oska.
Kodus tegin enne põhku pugemist mõned võileivad ja üritasin kaineneda. Kaja tuli ka üles ja naersime koos minu purjus olekut ning minu ülestunnistust et ega see ikka normaalne ei ole
Järgmine hommik oli loomulikult raske, ma ei eitagi seda. Tunnistan et jõudsin selle tõttu tööle pisut hiljem aga selle tõttu ei jäänud ükski probleem lahendamata. Terve päev oli tuim ja raske olla, tuleb ikka tunnistada et töönädala sees tuleb alkoholi tarbimisega olla targem.