Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Kunagi ühes telefonijutu käigus ema küsis: "Kas sa tahad öelda et sul on kõik olemas ja pole midagi rohkemat vaja?" Isa olevat seda tihti väitnud et meil on kõik olemas ja ema seepeale käskis siis välja näidata kus on suvila, kus on auto jne...
No aga on ju olemas, kõik mis eluks vajalik, isegi väheke üle. Ma pole olnud nõudlik, aga õnneks on tühju kohti mida ma veel oma elus tahaksin täita. Auto ja suvila vajadus on lihtsalt enamuse peale surutud stamp, kui elad linnakorteris siis ideeliselt pole vaja autot ja lisaks veel ka maja. Kui on piisavalt tasuv töökoht, pere (viimane sellises mastaabis mis igale persoonile soovide järgi) ja katus pea kohal siis on ju esmaseks eluks kõikolemas. Rääkides neist tühikutest mis ma elus täita tahaksin siis parem auto ja suvila moodi majake on hinges küll, aga ma ei väida et ma ilma nendeta elatud ei saaks. Kus on üldse mõõdupuu: eluks vajalik ja eluks mitte vajalk?
Praeguse aja keskmine inimene on mitu korda rikkam kui nõukogude aja lõpu inimene. Mõelge mis teievanustel oli kaheksakümnendate lõpul ja mis on teil praegu. Kodud on elektroonikast üle paisutatud, korterite sisustus on igaühel erinev ja autod ei mahu enam linnamajade vahele ära.
Ja lõpetuseks: meil enamusel on kõik olemas, lihtsalt meie ihad ja soovid on suuremad kui tegelik vajadus nõuab.