
Rahvas oli pinkidel ja Oort juba laulis. Leidsime kiirelt kohad ja jäime nautima. Paar lugu sai ära kuulatud ja sain juba aru et see pole see Oort mida nagu mina teadsin. Mitte et ma neist nüüd midagi erilist varem olekski teadnud, lihtsalt paar lugu mis toona tundusid head. Kajagi näost võis totaalse läbikukkumise välja lugeda

Lisaks sellele et lood ei meeldinud oli kontsert kuidagi väga kuiv. Esinejad olid nagu poolsurnud, ei mingit elu ei lauludes ei olekus ei esitluses. Lugudes oli kohati häid helilõike, neile aga järgnesid lõigud mis kõik eelneva nullis. Laulude vahejutud olid veel kuivemad, tõesti tekkis tunne et miks ma siin olen.
Ütlesin siis Kajale et teen kirikus tiiru, pildistan väheke ja siis läheme ära kodu. Klõpsisin ja vaatasin maalinäitust. Ma polnud ainus kes ringi siiberdas. Kaja suutis kirikus totaalselt ära külmuda ja kodutee kulges kiirsammul. Kontserdielamust ma seekord ei saanud.
Õhtul pilte üle vaadates avastasin ühe pildi pealt Marge; oligi kohal nagu pidi










