Hommikul, enne Kuutsemäele väljasõitu, otsin telefoni kaudu mis kell mägi avatakse. Ei leia. Et väljas aga juba kaheksast üsna valge on, loodan, et avavad näiteks üheksast. Seega viin Kadi lasteaeda ja ise asun teele, igaks juhuks saadan Jaanusele SMSi avamis-küsimusega.
Enne Tatra orgu teeb telefon piip-piip: Jaanus saadab SMSi vastu, et mägi avatakse kell 11. Kurat! Otsustan mitte Otepääle keerata vaid hoopis Kambjasse sõita, jään Jaanusel värava taga seisma ja helistan, et kas ta üleval on.
Jaanuse juures teeme kohvi, nemad Annega söövad hommikust ja juurde ajame päevakajalisi probleemi-jutte Igatahes veedan seal enda ja nende aega :P Lõpuks saadan nad puutöödele Janno juurde ja suundun Kuutsemäele.
Kuutsemägi võtab mu vastu vähese rahva, mõne külmakraadi ja rohke ilusa lumega. Algatuseks teen kohvi ja saiaksed, et oodata kuna varustuse rentnik kohale jõuab. Siis rendin lumelaua, vahetan riided ja suundun mäele.
Esimene poolnõlv tõstukiteni sujub üsna talutavalt kui see viimane nõks piletialasse välja arvata Nii peent motoorikat veel keha saavutanud ei ole Aga mis teha, on see ju elu neljas kord lumelaua otsa saada :P
Tõstukiga mäele saanuna ei raiska ma aega: hakkan rahulikult sikk-sakki tehes allapoole liuglema. Nii paar sõitu. Et minu tugevam külg on vasak ees, siis mõne aja pärast hakkan katsetama paremat külge – ei ole kerge. Paistab, et kergem on hoopis teiste pealt maha vaadata ja siis ise järele teha. Ei lähe kaua kui vasak külg ees saab allapoole surfitud, kord parem, kord vasak lauaserv lund kraapimas ja hoogu kontrolli all hoidmas. Päris mõnus liikumine.
Paari tunni möödudes aga hakkan pisut väsima. Jalad on sunnitud olekus ja kui tõstuk minu poole mäe peal seisma jätab, siis teeb jalg juba parajat valu. Liikudes või istudes seda ei tunne, aga tõstuki all seistes oli kuidagi väga paha...
Igatahes katsetan ka hüppeid ja järsemat Kuutsemäe nõlva. Lõpptulemusega jäin väga rahule, kuigi kukkumisi oli oluliselt rohkem kui varasematel kordadel. Midagi tõsist siiski ei olnud. Kõige halvemini tuli välja viimane sõit kui tulin mäe otsast laenutuse ukseni. Ma ei tea kas olin mõtetega juba kuskil mujal või oli väsimus mu nõrgestanud, igatahes eneselegi üllatuseks oli kuidagi üle mõistuse raske lauda vaos hoida
Tegin laua puhtaks, andsin üle, vahetasin riided ja lugesin päeva lõpetatuks. Et jalad aga all tudisesid, läksin sööklasse poissmehe pannirooga sööma ja taastuma. Panniroog küll kuhugi ei kõlvanud, aga puhkus kulus kenasti marjaks ära. Kuutsemäelt lahkusin positiivne laks hinges, põsed punased ja nägu naerul
- Lisa 1: Teisipäeva õhtuks on kõik lihased nii kanged, et liikudagi on raske...
- Lisa 2: Kolmapäeva öösel magasin ülihalvasti kuna kõik kohad valutasid (sai pisut liiga tehtud ka auto lükkamisega päeval). Õnneks kui päeval liikuma hakata, siis hakkavad lihased taas enam-vähem valutult toimima...
- Lisa 3: Neljapäevalgi pole lihased eriti taastunud, aga vähemalt magada sai
- Lisa 4: Laupäevaks on kõik taastunud!
- Lisa X: Üldiselt tundub, et see oli mu neljas kord lumelauaga sõita