Eile õhtul me Kaidoga uurisime linna õhtu-öö-elu ja kaesime Laia tänava silla ehitust peale seda kui botaanikaaed kinni pandi. Silla botaanikaaia poolsel küljel käis tihe töötegu – pandi asfalti. Töömehi sagis palju aga sillaehituse külg oli igasugustest piiretest täiesti vaba. Konstanteerisin Kaidole et paras adrenaliin kerkib kui vaadata seda puidust moodustist mis viib jõe teisele kaldale üle metallkonstruktsioonide. Sillal töömehi polnud, teisel kaldal ma vahepeal kedagi nägin aga too oli ka kadunud. Vahtisime ka suurt sillakaart ja ma pakkusin et üle tolle minna vist võimalik ei ole – liiga järsu kaarega. Kaido aga arvas et kunagi tuleb ära proovida, no eks me näe. Siis aga hakkas Kaido liikuma puitosa trepist üles, läksin järele, alguses liikusime rahulikult ja siis järjest kiiremini. Sillamoodustis on trepikestega üles ja alla päris paljusid kordi. Meie aga muudkui jooksime ja jooksime, keegi kuskil vilistas, ju meid märgati, saime sillast üle ja jooksime kaarsillapoolse aia poole. Teist korda vilistati. Hüppasime aiale mis pealt oli okastraadiga vooderdatud, saime aga puhtalt üle olime ise sigaõnnelikud väikese lolluse üle. Igatahes, meil on see sild nüüdseks ületatud :P
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Laia tänava sillakesekene
- Üksikasjad
- -> 2410