Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

See suur kivimajalahmakas mis on üks osa kunagisest Lõve mõisast ei saagi enam kunagi meie jagu olema. Kunagi erastamiste ajal pakuti maja kahe peale ära osta aga siis paistis et ma olen linnainimeseks hakanud ja kes seda hoonet ikka jaksab korras hoida. Nii otsiski selle sealne naaber üksi. Nüüd aga on asjalood sellised et hirmus kihk oleks maakoha järele kuhu soovi korral minna ja mida omaks pidada saaks.
Nädalavahetusel pidasin naabriga väikseid kõnelusi. Nimelt on see maja ka tema käes hakanud lagunema ja on näha et tal selle parandamiseks erilist vaimu pole. Seega pakkusin välja omaniku vahetuse enda näol. Imelikul kombel aga oli tema jutt kindel: mitte midagi ma ei müü. Selge sott, siis laguneb maja kätte ära ja minu lapsepõlve maakodust jäävad üsna pea ainult varemed järele. Süda tilgub verd. Pakkus küll miskit kasutuslepingut aga see ei kutsu mind siiski oma raha sellesse hoonesse toppima, pigem siis tuleb ringi vaadata ja leida endale mõni muu variant mis küll kahjuks ei kätke endas minu lapepõlve