Teema, mis enda jaoks on jällegi juba pikka aega õhus olnud 
Kõik, kes siin lugenud on, teavad, et minu lemmikansambel on My Dying Bride. Sellesse bändi armusin ma juba pool elu tagasi ja seda üsna juhuslikult. Otsisin oma kodulehelt ja avastasin, et polegi sellest kohtumisest kunagi kirjutanud, parandame siis selle vea 
Aastaid palju tagasi, no kuskil aastal 1996, kirjutas Kaido ühte minu lauluraamatusse oma luuletuse. Luuletuse pealkirjaks oli My Dying Bride. Lugu jutustab surnud tüdrukust ja kustumatust armastusest. Vast mõned kuud peale seda jalutasin ma päikesepaistelises ilmas Merikesega mööda Tähe tänavat. Jalutasime, kuni avastasime poe Akord, mida siis ka külastasime. Seal keldrikorrusel müüdi igasugu vana kraami ja mina piilusin helikassette. Ühele, kellegi poolt ise maha salvestatud kassetile, oli külje peale kirjutatud My Dying Bride. Justkui seest käis midagi läbi, meenus Kaido luuletus, ja teadsin, et see kassett tuleb ära osta. Otsingi.
Kodus oli üllatus suur kui avastasin helikandjalt sellise muusikastiili, mida ma varem polnud kuulnud. See hakkas mulle hirmsasti meeldima ja minu sees elama. Elab siiamaani. Tegemist oligi siis ansambliga My Dying Bride ja tema albumiga Angel And The Dark River. Punt viljeleb stiili doom metal, mis ei ütle paljudele mitte midagi, ja kui kuulevad mõnd lugu, siis ei tahagi enam teada misasi see on :P Maitse asi.
Selline lugu siis MDB'ga. Aga jah, kuigi ma avastasin ta juba suhteliselt ammu, on ta jätkuvalt tööhoos ja vorbib ka uut materjali pidevalt juurde. Tema ajalugu iseloomustavad mitte ainult doom metal vaid ka igasugu muud äärmuslikud liigid, näiteks album 34.788%...Complete. Tegemist stiiliga avant-garde metal. Üldse oli see album esialgu paras šokk kõigile fännidele, aga paarikordse kuulamise järel tuli selle iseloom esile ja on nii „oma“, et anna olla Ja kui juba säutsumiseks läks, siis album Evinta on üldse teisest ilmast, see pole mulle siiani meeldima hakanud, aga ega ma teda ka eriti kuulanud ei ole Aaron (bändi laulja ja liider) on öelnud, et see album on 15 aasta tulemus ja peabki selline olema, seega, see et ta mulle ei meeldi, ei ole oluline. Samas FB kommuunis kiidetakse seda teost väga 
Aga hea küll, see oli siis minu peamine lemmikbänd. Aga, mitte ainus. Minu teine suur lemmik on oma, kodumaine punkbänd J.M.K.E. Ma ei kujuta ilma temata oma elu ettegi Kui MDB on rohkem nagu iseenda sisemaailm, siis JMKE on väheke suurem ring ja füüsilisem väljaelamise tase. Punk on just see, mis aitab välja elada, doom on leek iseeneses, mis aitab sisemiselt puhastuda. Seega on nad minu jaoks mõlemad vajalikud. Ja jällegi tuleb mängu Kaido Mul pole vist ükski JMKE kontsert olnud ilma tema osaluseta, või kui, siis ainult üks, kindel enam pole.
JMKE tuli minu ellu pisut hiljem kui MDB. Siin on esmane käsi mängus kas Kaido või Eiko poolt (täpsemalt ei mäleta), üks neist tõi albumi Külmale Maale. Sa saadanas kus seda sai käiatud nii, et ka naabritel olid sõnad lõpuks peas 
Kui nüüd pisut veel tagasi vaadata, siis mingil perioodil jäi JMKE kõrvale, MDB seevastu aga mitte. Miks ta kõrvale jäi? No olid ehk isiklikud sisemised pinged ja polnud nagu vajadust sellise muusika vastu, või mine sa tea, äkki on siingi seos Kaidoga – umbes selsamal perioodil me peaaegu et ei suhelnud (elu ise korrigeeris, ei olnud tülis)
Teema kipub pikaks minema Edasi teeme kontsentreeritumalt. Siia lõppu lisan veel nimekirja bändidest, mis on mu ellu jälje jätnud ja mida aegajalt ikka saab taaskord kuulatud:
- Vennaskond – romantiline punk. Tutvused selle bändiga jäävad nõuka aja lõppu.
- The Tuberkuloited – punk-rock. No kes seda punti ei tea Mõnus, lihtne, lauldav
- Terminaator – no mida siingi lisada Meeliülendavad ballaadid ja sekka ka rokilikumat kraami.
- Idiootsuse Revolutsioon – oman nii helikandjat kui kontserdielamust. Kahjuks üsna vähese loominguga punt, aga see mis on, on puhas kuld!
- Ultramelanhool – sellest on siin ka ARTIKKELhttps://raudmaa.eu/component/content/article/11-blogi/jflash/772-ultramelanhool olnud. Ka kahjuks vähese loominguga, aga igati südames.
- Zveri – vene rokibänd, mõnusalt meloodilised lood ja mõnus lauluhääl.
- 7B – taaskord vene rokibänd, väga meeldejäävad ja nauditavad lood.
- Amy MacDonald – no lihtsalt mõnus, hea kitarri taustaks tinistada.
- Renan Luce – prantsuse keeles, mitte halligi ei saa aru, aga no sigamõnus :P
- Nofx – punkrokki lisaks, pole küll ammu kuulanud, aga hinges on sees.
- Nirvana – oo ammune lemmik, olid ajad kus muud ei kuulatudki Nüüdseks on mingi paus, ju pole hetkel mässumeelsust väga vaja välja elada :P
- Apulanta – Soome punt, head ballaadid ja head punkroki palad, hakkas meeldima Soomes tööl olles ja sai ka kontserdil käidud, sigahead mälestused