Oli kord inime kes poest endale kukli ostis. Söönud ära pool kuklit ei osanud see inime ülejäänuga enam midagi muud peale hakata kui visata see Filosoofi tänavale minu maja ette. Molkus - paberiga koos viskas. Et oli vaikne pühapäev siis autosid eriti ei tuterdanud ja kuklitükk sai seal häirimatult vedeleda. Kuigi, mitte kauaks, varsti lendas kohale pilv musti tiivulisi kes tahtsid inimesele mittevajaliku kuklipoolega 1:0 teha. Ette rutatult ütlen et tegid ka. Mina jälgisin põgusalt nende kraaksuvat võitlust ja pidevat sahmimist, siis tulin selle peale et haarata fotokaamera. Mõned pildid sain, aga kehvad, see fotok ju mõtleb enne kui midagi ütleb ja teadupärast parimad kaadrid lähevad nii vastu taevast. Aga okei, sain mis sain, seda ka näeb. Lõppeks tuli aga üks gabariitidelt suurem linnusoo esindaja, haaras inimjäätme noka vahele ja kadus linnatuultesse. Sellest aga piisas et näha kümne minuti jagu mustade kaaslinlaste sõgedat sõelumist ja võimunäitamist.