Üks. Lai paailm pasundab uue krüptovara kohta. Ideeliselt täiesti jabur asi: levikuks kasutatakse ära Windows operatsioonisüsteemi auku mis tegelikult on juba ammu lapitud, aga lihtsalt kasutajad ei ole oma masinaid uuendanud. Mis kurat selle uuendamise mõte siis on? Ikka selleks, et lappida vigu mis mitte ei lapi vaid häkkerite ärakasutatavaid auke, vaid ka süsteemi stabiilsuse vigu. Aga rahvas ei taha sellest aru saada. Või olgu, rahvas ei taha ja/või ei saa aru, aga enamasti saavad kahju suurkorporatsioonid kus on (või siis vähemalt peaks olema) turvapoliitikad kivisse raiutud. Üks osa sellest peakski ju ka tarkvara uuendamine olema! Tähendab – kivi IT spetsialistide kapsaaeda...
Kaks. Riik peaks oma kodanike eest hoolitsema. Kohati hoolitseb kah: turvavöö, ettevaatust rong, alkoholi tarbimine, isegi selline asi nagu jajalgratta kella olemasolu on meediakampaaniatest läbi käinud ja käivad kohati veel. Selline asi nagu küberturvalisus ja oma andmete eest hoolitsemine – see on tagaplaanil... Tavainimesed aga valdavad seda teemad oluliselt vähem kui turvavöö vajadust, seega peaks neid rohkem teavitama ja harima sel suunal...
Kolm. Mitmed teemat kajastavad veebilehed nimetavad viiruse laialdast levikut küberrünnakuks. Kuigi lahti päästetakse see enamasti kasutaja käivitatud meilimanusest (on ka erandeid), siis kood ei jää mitte kasutaja arvutisse, vaid hakkab end paljundama teistesse haavatavatesse maisnatesse – seega on see tõesti rünnak. Olgugi, et keegi nagu ise otseselt ei ründa, aga arvutimaailmas käivadki asjad teistmoodi, verevalamiseta. Ja ründe tulemusel on kõik kasutaja dokumendid krüpteeritud ning ühtegi dokumenti avada ei saa. Ainus võimalus on maksta lunaraha, loota selle eest krüpteerimiskoodi ja siis oma dokumendid taastada. Sisimas lihtne, olemuselt üsna keeruline.
Start. Tavainimesed peaksid lihtsalt:
- olema hoolikamad operatsioonisüsteemi uuendama;
- tundmatute meilide manuseid ei tohiks avada;
- tuleks kasutada korralikku viirusetõrje tarkvara;
- oma andmeid võik aegajalt koopiastada või kasutada pilveteenuseid.
Pihta saanud firmad peavad aga oma IT inimestega lihtsalt peeglisse vaatama...