Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Kohvilauas tuli jutuks inimpsühholoogia, haiged inimesed ja multifilmid. Nimelt Bratislavas kõmmutas 50 aastane mees maha kuus inimest ja siit hargnes meie jututeema. Kohe süüdistati multifilme. Kuulge, mees oli 50 aastane, millest me räägime?!
Edasi aga arenes teema nii et enamus arvasid et tänapäeva Tom & Jerry multikad ning nende analoogsed järjed mõjutavad laste alateadvust koledal kombel ja lapsed hakkavadki arvama et kõigil on üheksa elu. Mõelge nüüd, oleme meiegi neid lapsepõlves näinud, ja kui mitte neid siis Nu Pogodi oli ju samalaadne asi! Oleme siis nüüd kõik hullud tapjad või? Pigem on see et kui laps vaatab vägivaldseid multikaid, siis ta võib mõnda aega selle tuules ka ise lollusi teha. Mingil eluetapil aga tuleb noorukil mõistus pähe ja ta saab aru et teise löömine on valus ja võib lõppeda halvasti. Ehk siis inimene ise kompab elu ja saab ka aru et multikas on siiski ainult multikas.
Kui küsisin et miks siis peale action filmide vaatamist nad ise lolliks ei keera, peaks ju samamoodi mõjutama nii ala kui kurat teab, ülateadvust. Selle peale öeldi et nemad on ju vanemad ja saavad asjadest aru. Ah et nemad saavad aru, okei, aga miks nad siis aru ei saa et ka laps kes sirgub saab lõpuks maailmast aru. Noh, olgu mis on, aga igatahes mina ei näe et järjest pealetulev põlvkond oleks kõik debiilikud ja sõjardid ja jookseksid nuiad-püssid peos ning tapaks järjest inimesi maha. Jah, midagi võib neisse küll süvenenud olla, aga pigem on see äkkviha laines välja lööv, aga äkkvihas kipuvad ka need lollusi tegema kes pole nende multikate taustal üles sirgunud. Seega, päris kõiges ikka multikaid süüdistada ei anna. Igatahes võib sel teemal mitu päeva jahuda...