Jalkablogi jutukest näeb kui klikkida SIIA.
Nonii, täna kogunesid ärksamad fännid ja meeskond Tamme staadioni pubis-baaris ja nüüd on rõõm teatada et jalkahooaeg on avatud!
Fännide juhtimisel läbi viidud ürituse esimesed avasõnad esitas Meelis, tagasihoidlikult aga rõõmuga ja andis kiiresti jutujärje üle treenerile. Norberti kõne oli positiivne ja õhkus igati asjalikkusest, kohe hea oli kuulata. Loodab noortest poistest kõik välja pigistada ja palus siinkohal ka fännide abi, sest meeskonnale on fänne vaja et mäng sujuks ja et tahetaks tahta anda endast kõike.
Peale Norbertit võttis sõna ka vastvalitud kapten Mario. Kõige muu kõrval rõhutas väga fännide vajadust ja lootis et me neid igal hetkel toetaksime. Okei, toetame! No ja loomulikult pidid ka fännid sõna võtma ja selle raske töö võttis enda peale Kaido – jutt lihtne ja lühike, kõik nii nagu peab.
Õhtu jätkus suupistete manustamisega. Taustaks panime seinale Tammeka meistriliigasse tulemise aastatetaguse mängu video ja algas meeskonna ja fännide vaheline täringujalka võistlus. Kõik olid haaratud mängu ja meeleolud olid laes. Lõppkokkuvõttes võitis meeskond, kahju, sest see oli ainus jalkavõistlus kus meil oleks võimalik olnud neid võita, platsil me neid kindlasti ei lööks
Õhtu kestis kokku kolme tunni jagu. Kõik arvasid et selliseid üritusi kus vähendatakse piire mängijate ja fännide vahel tuleks teha kordades rohkem. Eks me siis ürita.
Hilisõhtu enam midagi suurt ei pakkunud, kulus piltide üles panemiseks ja teema kirjutamiseks.
Täna oli lisaks veel sihuke tore päev kus õnnestus papikasti servaga pöidlasse lõigata küüne alla nii et küüne sisse ka lõikas. Aikurjam kui vastik värk. Ja oleks sellega asi piirdunud – ei, õnnestus ka ürituse ajal sõrmenuki pealt korralik nahalapakas maha kratsida, teisel käel. Hilisõhtuni ootasin kolmandat laksu, see jäi miskipärast tulemata...
Pildirida ürituse kohta SIIN.
Et eile õhtul ajasin kaks korda tattnokki vihmaveetoru küljest purikaid ragumast eemale, siis täna haarasin sae ja saagisin purikajurakad toru otsast maha. Raiped lõhuvad muidu veel vihmaveetoru ära!
Teisipäev. Et ülemus täna koolis ja Mairo Werolis, arvasin et tuleb rahulikum kontori tööpäev. Aga ei, alustasin ühe arvuti installi viimistlemisega mis pidi Werolisse saama, siis uurisime Neemega äriregistri veebipõhiseid rakendusi ja jätkasin samal ajal listide loomisega kontsernile. Väga palju peent putitamist. Vaba hetke tööpäeval ei olnud, isegi kohvitamas tuli jooksuga ära käia.
Õhtu see-eest sai endale. Kodu jõudes panin ahju kütte ja kaevasin oma autokese lume alt välja, oli teist muidu liiga räbal vaadata. Kaja pidi täna väheke hiljem jõudma ja seega tegin paar tööasja ära ja samas ka korraliku õhtusöögi.
Kaja jõudis, sõime kõhud täis ja jalutasime Inna juurde. Viisime talle sünnipäevaks laenatud pokaalid tagasi ja käisime koos Rimis. Naastes oli kell juba päris palju. Et Kaja peab nüüd hakkama väheke varem tööle minema siis otsustasimegi juba põhku keerata.
Kolmapäev. Tööst ei räägi, kirjutan ainult märksõna: orav rattas. Päeval paistis päike ja temperatuur tõusis üle nulli – kõik ilm oli märg ja lumesopane. Tunnike enne tööpäeva lõppu tuiskasin püssi, seal projektor ei tööta. Nagu projektoritega ikka kunagi juhtub – pirn läbi. Ja siis tuli välja et projektorid ja lavatehnika ei käi minu tööde alla, seega delegeerisin töö edasi ja käisin majandasin veidi kontoris. Kodu on mõnus minna, nüüd on juba õhtud valgemad. Kahjuks küll mitte veel nii pikalt et ka kodus oleks juba mõnus valge majandada.
Kodus likvideerisin mõned töö juures tekkinud probleemikesed ja hakkasin süüa tegema. Nii et kui Kaja jõudis oli söök kenasti valmis. Avastasin täna et seebiseriaali Lost viies hooaeg on jõudnud juba seitsmenda osani. Õnnestus söögi kõrvale kaks osa ära vaadata.
Hiljem käisime Maximas, teel sinna oli juba suur isu maisi kepikeste järele ja kodus sai siis neid mõnusasti krõbistama hakatud. Ja nagu ikka – öö vajutas meid patja.
Uudistes rääkis Lipstok, Eesti Panga president, et ka nemad langetavad palku. Ja siis tuleb välja et tema saab 146 000 EEK kuus. Kerge matemaatika ütleb et tunnis saab ta miinimumpalga! Nii et iga sisse magatud tund või potil veedetud ajake teeb kellegi vaesemaks...
Neljapäev. Kuigi eile sulatas oli öösel jälle mitmeid kraade külma. Majade räästades ripuvad killer-purikad, näis kuna meedia pasundama hakkab.
Kaja täna ei tulnud ja me tuterdasime Kaidoga linnas ning vedasime pubidesse laiali jalka-flaiereid. Pärast tegime väikese jäägrilaksu.
Reede. Magasin väga halvasti. Kogu aeg oli sees tunne et magan sisse ja kuulsin läbi une mitu korda äratuskella helinat kuigi see ei helisenud. Täna oli suur ja väga töökas päev tulemas ja ma pidin varem alustama, sellep ka sellised lollid unenäod.
Sõitsin veidi varem pereleiba et võtta Erkki eelkonfitud seadmed ja suundusin Antoniusesse-Volgasse. Ja siis läks tööks. Mitte keegi ei vallanud täpset infot masinate ja nende juurdepääsude kohta, kolmelt inimeselt pidin teabe kokku korjama, raalima ja mõistatama enne kui hakkasin asjadele pihta saama. Siis veel rikuti päeva suvalise itimehe välja kutsumisega mind teavitamata kes minu töödesse tõi mitmetunnise müstikate jada ja kulutas mu närve. Ja kõik see võõras element tuli väga koba peale välja, muidu oleks ma vist siiani seal majandamas.
Sain poole kuueks kodu ja mõtlesin et keegi vist ei kontrollinud seal kaardimaksete tööd. Ja pool tundi peale mõtet heliseski telefon ja olin sunnitud naasma tööpostile. Õnneks läksid nüüd asjad nobedamalt. Sain kodu, Kaido oli juba meitel, tegime söögi ja hakkasime Inna juurde minema kui helistati püssist et üks masin andis otsad. Viisin siis Kaido ja Kaja Inna juurde ja ise suundusin probleemi lahendama. Üle tunni lahendasin, aga seltskond oli vähemalt lõbus.
Siis avastasin et töö juures on koristaja minu arvuti kallal vehkinud nii et võrgujuhe on tagant ära, suundusin siis veel pereleiba...
Inna juurde jõudes olin ma justkui surnud. Teised tegid hoolega fännilippu, mina aga vahtisin niisama ringi, lihtsalt toss oli väljas. Lõpuks liitus ka Piret. Aga et me Innat õmblemise juures kuidagi aidata ei saanud siis otsustasime kodudesse laiali minna.
Laupäev. Hooaja esimene jalkapäev. Väljas positiivsed kraadid, lõime autole hääled sisse, võtsime peale Inna, siis Eedeni juurest veel kellegi ja suundusime Annelinna kunstmuruväljakule. Rahvast isegi oli. Talveriided olid igati abiks – tuul oli näkku.
Jalkamäng oli igati ilus, aga see oli ilus ka vastastel ja saime 0:3 pähe. Aga tuska see ei tekitanud.
Jalkamängult suundusime Eedenisse väikesele ostule. Pildirida SIIN.
Kella 18'ks koondusid meitele Kaido ja Tanel, hiljem liitus ka Piret. Vaatasime Flora ja Nõmme Kalju vahelist mängu. Mõttetu mäng ja väga napakalt sündinud värav florakate kasuks. Peale mängu sõbrad lahkusid ja meie kajaga jäime vaatama Eesti Laulu. Kaido kirjutas enne lahkumist oma ennustatava tabeli sõnadega et ta on iga aasta kõik ära arvanud. Sel aastal ta aga 70% eksis. Minu arvatud Laura ei tulnud ka võitjaks, imedeime aga minule see lahendus meeldis. Eriti meeldis see et kaks esimest lugu olidki minu jaoks parimad lood. Kaja saate vaatamisega lõpuni ei jõudnudki, tema murdis uni korralikult maha.
Pühapäev. Naistepäev! Palju õnne kallid naised!
Täna oli plaanitud Lillele pisike sünnipäeva-aktsioon korraldada. Võtsime suuna Kambjasse, õnnitlesime nii sünni- kui naistepäeva puhul ja jõime kohvi. Siis võtsime Lille kaasa ja sõitsime Cinamoni multifilmi Välk vaatama. Peale Välku käisime Püssirohukeldris söömas ja lasteüritust uudistamas. Punkti panime minu juures kus Lille sai vanni sulistama ja meie vahtisime paari filmikest.
Kui Janno meitele jõudis, võtsime suuna Kambjasse ja viisime nad kodu, ise tagasiteel käisime Inna juurest läbi ja maandusime kodus. Kaja küpsetas pannkooke ja isutasime neid juba soojas mõnusas vannis.