Esmaspäev. Ssameie! Väljas on kõik klaasist. Tahtsin täna autoga tööle minna aga no massingi oli üleni jääs ja mai hakanud jamama. Et mustlasepoiss oli kojamehele miskipärast kallale läinud siis tänane libedus tuli ise eemaldada. Haarasin toast ämbri, käisin keldri põrandalt liiva kaevamas ja puistasin selle siis tänavale laiali et keegi konti ei murraks. Siit siis suund bussipeatusesse ja oli ikka väga libe küll, iga nurga peal kuskil keegi ikka käpuli oli...
Tööl listid-meilid-jooksvad küssad. Kodus tegelesin www.muinasmaa.ee lehega ja panin ndlavahetusel ostetud lambi seinale, nüüd saab korralikult raamatut lugeda.
Teisipäev. Täna jätkasin muinasmaa lehel Jüriöö ülestõusu info täiendamist ja lehe kujunduse majandamist. Vahelduseks ajasin väheke lumelörtsi maja eest kõnni tee pealt ära, nüüd on kenasti asfalt väljas ja rahval hea liikuda.
Kui Kaja saabus, sai suur söök ja vaatasime filmi Baby Mama. Film naisest kes tahtis last saada, arst väitis et tema ise ei saa ja siis leidis ta surrogaatema kes aga raha nimel midagi susserdas. Lõpptulemusena ta siiski jäi ise rasedaks ja surrogaatema petuskeemgi tuli välja. Igatahes lõpp oli hea ja film tegelikult üsna mõttetu.
Kolmapäev. Öösel pool kaksteist püssist helistati et kaardimaksed ei tööta. Kõige magusamal uneajal! Igatahes andsin eemalt abi, asi sai joonde ja mina magama.
Õhtul võtsin pokaali veini ja tegin oma kodulehe kujunduses mõned muudatused. Pärast vaatasime Kajaga filmi Zack And Miri Make A Porno. Vaat see oli omamoodi film, sõnavara oli väga äkiline ja ega filmi sisugi just papist polnud. Tegu siis koos elavatest sõpradest (mees ja naine) kellel näpud üsna põhjas ja tahavad pornofilmi tehes oma elujärge parandada. Mis sest supist aga välja tuleb ja kuidas asi lõpeb vaadake juba ise, lõbus, tore ja muhe film, seksikas ka
Neljapäev. Terve päev Volgas ja Antoniuses! Silmad jooksivad nina peal ringi juba. Igatahes suure töö sain ära tehtud. Õhtul käisime Rimis ja vaatasin kaks osa seeriast Eesti Aja Lood.
Reede. Täna jällegi kolmeteistkümnes! Ärkasin täna enne kella mitte nagu tavaliselt, voodilavatsilt alla tulles olid pult ja telefon vahetuses, kohvi jõin varem kui pesemas käisin, bussile läksin varem, bussipeatusesse läksin järgmisesse – kõik tegin kuidagi teistmoodi. Ülejäänud päev aga sujus kõik õigetpidi.
Tööpäev oli updatemise tähe all, lisaks printerikeskus ja enamus teisest päevapoolest Volga seinte vahel. Seal läks isegi kauem kui lootsin ja Kaidole küüti trummide järele minekuks ma enam pakkuda ei jõudnud kuna tuli minna teatrisse Koidula Veri vaatama. Etendus mulle meeldis, Kajale eriti mitte.
Laupäev. Algas vara, 8:10, lihtsalt und ei olnud. Hakkasime asjatoimetustega peale, Kaja tegi hommikusööki, mina panin ahju kütte ja viksisin kingad ära. Siis tegin maja peal veenäidu ringi ja tõime ahjupuud tuppa. Kaja koristas tube ja mina lõpetasin viksimistöö. Panime valmis Tõrva mineku asjad ja jäime ootama Inna kõnet (ta oli emaga linnas). Mingi aeg laekus Kaido, tuli trummi järele et minna Viljandisse mängule.
Siis saabus kõne emalt, laadisime oma taara autole ja tahtsime Rimi juurde taara ära viia, see aga oli kinni, Selveri juures oli ilgelt pikk järjekord ja nõnda me sõitsime oma taaralaariga botaanikaaia juurde kus oli kohtumispaik ema ja Innaga. Tegime paraja ringi botaanikaaias ja sõitsime üle jõe Konsumisse kus sain taarahunnikust lahti.
Edasi peatusime Filosoofis, siis Tolstois, siis Soodusmarketis ja järgmiseks juba Tõrvas. Vanaema juures tegime kiire söögi ja sõitsime maale õunapuid lõikama. Mõnus oli puude otsas ronida ja üleüldse füüsilist tööd teha.
Õhtul Inna ja Kaja läksid kondama, mina viibisin väheke vanaema juures ja pärast keldris oma vanades asjades sobrades. Igatahes öö surus minu täiega patja kui Inna ja Kaja veel koorilaulusaadet vaatama hakkasid.
Pühapäev. Hommikul läksin vanaema juurde puid lõhkuma. Töö läks kiirelt nii et veetsin mõni aeg vanaema seltsis ja siis võtsime suuna KEKi sööma.
Kell 14 startisime, laadisime Kaja juurest kraami peale, viisime vanaema kodu ja sõitsime Tartusse. Varakult pidime Tõrvast ära tulema kuna meil olid piletid etendusele Loss. Loss siis oli selline omamoodi seksikas umbluu ja totrus, mitte just minu maitse.
Tööl listid-meilid-jooksvad küssad. Kodus tegelesin www.muinasmaa.ee lehega ja panin ndlavahetusel ostetud lambi seinale, nüüd saab korralikult raamatut lugeda.
Teisipäev. Täna jätkasin muinasmaa lehel Jüriöö ülestõusu info täiendamist ja lehe kujunduse majandamist. Vahelduseks ajasin väheke lumelörtsi maja eest kõnni tee pealt ära, nüüd on kenasti asfalt väljas ja rahval hea liikuda.
Kui Kaja saabus, sai suur söök ja vaatasime filmi Baby Mama. Film naisest kes tahtis last saada, arst väitis et tema ise ei saa ja siis leidis ta surrogaatema kes aga raha nimel midagi susserdas. Lõpptulemusena ta siiski jäi ise rasedaks ja surrogaatema petuskeemgi tuli välja. Igatahes lõpp oli hea ja film tegelikult üsna mõttetu.
Kolmapäev. Öösel pool kaksteist püssist helistati et kaardimaksed ei tööta. Kõige magusamal uneajal! Igatahes andsin eemalt abi, asi sai joonde ja mina magama.
Õhtul võtsin pokaali veini ja tegin oma kodulehe kujunduses mõned muudatused. Pärast vaatasime Kajaga filmi Zack And Miri Make A Porno. Vaat see oli omamoodi film, sõnavara oli väga äkiline ja ega filmi sisugi just papist polnud. Tegu siis koos elavatest sõpradest (mees ja naine) kellel näpud üsna põhjas ja tahavad pornofilmi tehes oma elujärge parandada. Mis sest supist aga välja tuleb ja kuidas asi lõpeb vaadake juba ise, lõbus, tore ja muhe film, seksikas ka
Neljapäev. Terve päev Volgas ja Antoniuses! Silmad jooksivad nina peal ringi juba. Igatahes suure töö sain ära tehtud. Õhtul käisime Rimis ja vaatasin kaks osa seeriast Eesti Aja Lood.
Reede. Täna jällegi kolmeteistkümnes! Ärkasin täna enne kella mitte nagu tavaliselt, voodilavatsilt alla tulles olid pult ja telefon vahetuses, kohvi jõin varem kui pesemas käisin, bussile läksin varem, bussipeatusesse läksin järgmisesse – kõik tegin kuidagi teistmoodi. Ülejäänud päev aga sujus kõik õigetpidi.
Tööpäev oli updatemise tähe all, lisaks printerikeskus ja enamus teisest päevapoolest Volga seinte vahel. Seal läks isegi kauem kui lootsin ja Kaidole küüti trummide järele minekuks ma enam pakkuda ei jõudnud kuna tuli minna teatrisse Koidula Veri vaatama. Etendus mulle meeldis, Kajale eriti mitte.
Koidula Veri'st saab lugeda kui klikkida SIIA.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Etendus: Koidula Veri
- Üksikasjad
- -> 1827
Mis ma oskan kosta, mulle väga meeldis ja oli üle pika aja midagi teistmoodi. Erinevate Eesti elu edendajate segapudi mida ühendas eestlus keset vene-saksa elu.
Keskseks isikuks, nagu pealkirigi märgib, on Koidula ise. Alguses nooruke plikatirts kelle osaks saab suur üllatus elu esimeste päevade saabumisest. Papa Jannsen siis oma ajalehenatukese kallal samal ajal tegutsedes ja tütart rahustades. Aja jooksul tütar kasvab ja on isale abiks kuni maamees Alatskivi kandist tuleb ja tahab artiklit ajalehte et nende kohalik saks talutöölisi peksvat kuigi seadus seda ei luba. Jannsen läheb leegina põlema, ei, mitte et maamehe poolt olla vaid vastupidi kuna tema ju teab et elus midagi saavutada tuleb ussi kombel roomata. Lydiale aga läheb asi hinge ja võtab nõuks minna Peterburgi tsaar Aleksander II'ga rääkima.
Peterburis saab temast aga tsaari armuke kuniks tsaar arvab et temale aitab ja nö tänutäheks annab ukaasi et peksmine on vale ja kõiki selle eest karistatakse. Samas aga jääb Lydia tsaarist käima peale. Laps tuuakse Tartus ilmale ja antakse pekstud talumehele et keegi ei teaks Lydia sellisetst saatusest (tol ajal oli see kogu perekonna häbi ja herr Jannsen seda ju endale lubada ei saanud). Lapsuke saab nimeks Juhan ja et elab Liiv'ide perekonnas siis nime võite ise kokku panna.
Elu läheb edasi, Lydial on isegi kosjas käijaid aga papa ei anna teda kellelegi et häbi välja ei tuleks. Samal ajal kasvab Juhan ja saab teada et tema isa olevat tsaar ise ja hakkab oma tsaarivere jutuga teisi tüütama kuni lõpetab hullumajas. Lydia aga läheb üle papa soovide ikkagi mehele. Etendus lõpeb päriselu ainetel: Lydia sureb rinnavähki.
Päris lõppu on pistetud videoülevaade Koidula ümbermatmisest mida saadab Ruja. Suhteliselt hingemattev punkt. Igatahes rahvas paistis etendusega rahul olevat, mina nende hulgas, Kaja kohta aga seda öelda ei saanud
Keskseks isikuks, nagu pealkirigi märgib, on Koidula ise. Alguses nooruke plikatirts kelle osaks saab suur üllatus elu esimeste päevade saabumisest. Papa Jannsen siis oma ajalehenatukese kallal samal ajal tegutsedes ja tütart rahustades. Aja jooksul tütar kasvab ja on isale abiks kuni maamees Alatskivi kandist tuleb ja tahab artiklit ajalehte et nende kohalik saks talutöölisi peksvat kuigi seadus seda ei luba. Jannsen läheb leegina põlema, ei, mitte et maamehe poolt olla vaid vastupidi kuna tema ju teab et elus midagi saavutada tuleb ussi kombel roomata. Lydiale aga läheb asi hinge ja võtab nõuks minna Peterburgi tsaar Aleksander II'ga rääkima.
Peterburis saab temast aga tsaari armuke kuniks tsaar arvab et temale aitab ja nö tänutäheks annab ukaasi et peksmine on vale ja kõiki selle eest karistatakse. Samas aga jääb Lydia tsaarist käima peale. Laps tuuakse Tartus ilmale ja antakse pekstud talumehele et keegi ei teaks Lydia sellisetst saatusest (tol ajal oli see kogu perekonna häbi ja herr Jannsen seda ju endale lubada ei saanud). Lapsuke saab nimeks Juhan ja et elab Liiv'ide perekonnas siis nime võite ise kokku panna.
Elu läheb edasi, Lydial on isegi kosjas käijaid aga papa ei anna teda kellelegi et häbi välja ei tuleks. Samal ajal kasvab Juhan ja saab teada et tema isa olevat tsaar ise ja hakkab oma tsaarivere jutuga teisi tüütama kuni lõpetab hullumajas. Lydia aga läheb üle papa soovide ikkagi mehele. Etendus lõpeb päriselu ainetel: Lydia sureb rinnavähki.
Päris lõppu on pistetud videoülevaade Koidula ümbermatmisest mida saadab Ruja. Suhteliselt hingemattev punkt. Igatahes rahvas paistis etendusega rahul olevat, mina nende hulgas, Kaja kohta aga seda öelda ei saanud
Laupäev. Algas vara, 8:10, lihtsalt und ei olnud. Hakkasime asjatoimetustega peale, Kaja tegi hommikusööki, mina panin ahju kütte ja viksisin kingad ära. Siis tegin maja peal veenäidu ringi ja tõime ahjupuud tuppa. Kaja koristas tube ja mina lõpetasin viksimistöö. Panime valmis Tõrva mineku asjad ja jäime ootama Inna kõnet (ta oli emaga linnas). Mingi aeg laekus Kaido, tuli trummi järele et minna Viljandisse mängule.
Siis saabus kõne emalt, laadisime oma taara autole ja tahtsime Rimi juurde taara ära viia, see aga oli kinni, Selveri juures oli ilgelt pikk järjekord ja nõnda me sõitsime oma taaralaariga botaanikaaia juurde kus oli kohtumispaik ema ja Innaga. Tegime paraja ringi botaanikaaias ja sõitsime üle jõe Konsumisse kus sain taarahunnikust lahti.
Edasi peatusime Filosoofis, siis Tolstois, siis Soodusmarketis ja järgmiseks juba Tõrvas. Vanaema juures tegime kiire söögi ja sõitsime maale õunapuid lõikama. Mõnus oli puude otsas ronida ja üleüldse füüsilist tööd teha.
Õhtul Inna ja Kaja läksid kondama, mina viibisin väheke vanaema juures ja pärast keldris oma vanades asjades sobrades. Igatahes öö surus minu täiega patja kui Inna ja Kaja veel koorilaulusaadet vaatama hakkasid.
Pühapäev. Hommikul läksin vanaema juurde puid lõhkuma. Töö läks kiirelt nii et veetsin mõni aeg vanaema seltsis ja siis võtsime suuna KEKi sööma.
Kell 14 startisime, laadisime Kaja juurest kraami peale, viisime vanaema kodu ja sõitsime Tartusse. Varakult pidime Tõrvast ära tulema kuna meil olid piletid etendusele Loss. Loss siis oli selline omamoodi seksikas umbluu ja totrus, mitte just minu maitse.
Lossist saab lugeda kui klikkida SIIA.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Etendus: Loss
- Üksikasjad
- -> 1883
Einoh, korralik segapudi millestki ja mitte millestki. Ausalt teemal oli justkui sissejuhatus, aga sisu ja lõppsõna justkui mitte, vähemalt mina ei adunud. Nagu teadjamad rääkida oskasid siis Kafka teosed ongi piiritlemata ja kohati segased.
Kutsutakse suvalisse lossi keegi maamõõtja, kas siis tahtlikult või bürokraatlik-tahtmatult, igatahes kutsutakse. Maamõõtja soovib siis saada krahvi jutule kuid see põrkub erinevate takistuste taha. Kuigi tundub et teid kõige kõrgema juurde on mitu, on need teed kõik oma kiiksuga ja kui ühel hetkel tundub et jõutigi kõige tähtsama juurde siis kokkuvõttes ei saanud ikka päris aru kas jõuti. Igatahes kuulusid asjasse ka kohalikud noored naised mis muutsid tüki vaatemänguliseks ja seksikaks, muidu oleks ikka paras ämber see etendus olnud
Sisu poolest aga oli asi minule enamasti arusaamatu ja jabur, Kajale samamoodi. Igatahes me vaatasime selle ära ja magama ei jäänud ja poole pealt ära ei tulnud.
Kutsutakse suvalisse lossi keegi maamõõtja, kas siis tahtlikult või bürokraatlik-tahtmatult, igatahes kutsutakse. Maamõõtja soovib siis saada krahvi jutule kuid see põrkub erinevate takistuste taha. Kuigi tundub et teid kõige kõrgema juurde on mitu, on need teed kõik oma kiiksuga ja kui ühel hetkel tundub et jõutigi kõige tähtsama juurde siis kokkuvõttes ei saanud ikka päris aru kas jõuti. Igatahes kuulusid asjasse ka kohalikud noored naised mis muutsid tüki vaatemänguliseks ja seksikaks, muidu oleks ikka paras ämber see etendus olnud
Sisu poolest aga oli asi minule enamasti arusaamatu ja jabur, Kajale samamoodi. Igatahes me vaatasime selle ära ja magama ei jäänud ja poole pealt ära ei tulnud.