Õhtul käisin jooksmas. Staadionil sain kokku Mällari ja Kaidoga. Mällar oli suisa otsi andmas, ise pidi Viljandi järvejooksul Kaidole tõsiseks konkurendiks hakkama. Kaido sama maa juures ei näidanud mingeid väsimuse tundemärke, rõkkas lihtsalt. Pärast käisime Inna ja Kajaga Zeppelinis Innale tolmuimejat ostmas. Andsin siis selleks pisikest krediiti ja Euronicsi sooduskupongi laevareisile sain ma endale
Zeppelinis nägime ka üht oma sugulast, Jaaku, oli teine purjus oma joodiksõpradega, lällasid ja lärmasid seal kõik koos, kahju vaadata, sugulane ikkagi. Igatahes ta meid ära ei tundnud ja ega me endid eriti ei eksponeerinud kah.Teisipäev. Töölt sõitsin autoga püssi, oli tegemist siin. Edasi liikusin ülikooli kohvikusse. Ülikooli peahoone ees seisis must auto, numbrimärgiks eesti vapp – kohe näha et president on majas. Kohvikust läksin Volgasse, nüüd oli president juba otsapidi siin.
Täna pani ülemus kaks korda mu pädevuse kahtluse alla, esimesel korral tõestasin oma õigust ja teisel korral ma tean et mul oli õigus, aga täpselt tehniliselt seletada talle ei osanud, aga ka see lahenes lõppeks.
Õhtu läks töö tähe all. Google liste hallates ja möllates. Poole silmaga sai vaadatud ka Levadia ja Transi vahelist jalkakohtumist.
Kolmapäev. Listiteemad jätkusid ja mul polnud mõtet töö juurde minnagi, hakkasin varakult peale ja toimetasingi kodus. Kaua aga kodus tegelda ei lastud, varsti juba pidin minema Püssi ja Volgasse. Kui neis kohtades lõpetasin, siis suhtlesin Mairoga ja jutu seest noppisin välja et uue tarkvara koolitustega järgmine päev pean ma mõningates masinates installeerimisi toimetama. Seega võtsin suuna pereleiba.
Õhtuks oli plaanitud vaatama minna karikamängu Sillamäega. Meistriliiga mängus me juba pidime neile alla vanduma, seekordki polnud erand: 0:3 meie kahjuks. Seega karikamängust oleme nüüd eemal.
Täna tuli Kaja tööautoga ise ja tuli ka mängule kus ta külmus ja poolajal lahkus. Peale mängu teised jäid Teele sünnipäeva tähistama koogiga, mina sinna minna ei viitsinud ja lahkusin. Viisin ka trummid Tamme staadionile ära. Kodus aga vaatasin veel lisaks Manu-Porto mängu (1:0).
Neljapäev. Tööasjus tuli täna käia Ordis ja sealt edasi püssi. Püssis seadistasime Sassiga ühe masina paika, käisin läbi kohvikust ja naasin baasi.
Ka täna tuli Kaja autoga. Võtsime Inna peale ja käisime Lõunakeskuses Rademaris jopet proovimas. Kõik oli ilus ja hea aga ikka kurjavaimu kallis, seega jäi ostmata. Et juba siin olime, tegime ka söögi. Viisime Inna kodu, jõudsime juba peaaegu maja ette kui helistati et Kaja peab värvidele järele minema. Käisime siis juba ühtlasi ka seal ära.
Reede. Viimaste nädalate töö jätkub: listid. Lisaks suurel hulgal pisiasjade likvideerimine. Päev läks liigagi kiirelt. Õhtusse mahtus kaks filmi:Outlander – teisest tsivilisatsioonist saabunud inimene kes toob kaasa koletise aga kes aitab sellest ka lahti saata ja saab lõppeks ka rauaaja ühe suguseltsi kuningaks. Film mulle meeldis, ilusad eriefektid ja päris mõnus filmi ülesehitus.
The Day the Earth Stood Still – Nagu eelminegi oli ka see müstika sahtlisse. Tulevad kunagised inimkonna loojad ja vaatavad et me oleme üdini pahad ja hukutame oma tegudega Maa. Ja nad otsustavad hävitada inimkonna ja nende loodu. Aga siis kuskil leitakse piisake et inimesed on võimelised ka muutuma ja hävitustöö peatatakse. Jällegi efektne filmike.
Kaja saabus täna alles kell 22.
Laupäev. Magasin kauem, sain alles 10 üles. Plaan oli minna Taskusse, käisime ka Pikal tänaval miskis poes, Sepa turul ja Selveris. Tegime kodus korraliku söögi ja vaatasime filmi Two Days In Paris. Film oli kahest noorest naisest kes läksid Ameerikast Itaaliasse puhkama. Siin nad aga kohtusid ühe kunstniku tüübiga. Ja siit arenesid erinevad suhted ja armastuskolmnurgad. Päris lahe film oli.Peale filmi suundusime Tammekale et sõita rahvaga Tallinnasse mängule. Esimest korda elus sõitsin automaatkäigukastiga, omamoodi, pidevalt tahtsin sidurit vajutada, aga tegelikult pedaalisin ju pidurit
Nagu tavaks, tegime Kükital peatuse.Platsi ääres oli hirmus tuuline ja jahe. Kes oli lihtsalt sisse pakitud ja kellel oli isegi tekk kaasas. Igatahes mäng Paidega hakkas peale ja kõik olime põnevil. Põnevil aga ei saanud me olla kauaks, kuuendal ja juba ka üheteistkümnendal minutil olime 0:2 kaotusseisus. Fännide moraal langes kolinal. Heiki ja Kuits möirgasid looma moodi ja isegi vanemad sütitusid sellest justkui nii peakski olema. Kõige rohkem sai sarjata äärekohtunik, naisterahvas... Poolaeg lõppeski 0:2. Poolajal aga hakati valima piletisaanute vahel auhinda – pääset Eesti-Brasiilia juubelimängule. Kui hakati pileti numbreid lugema, siis alustasin mina: seitse; teadustaja kordas: seitse: mina: üks; tema:üks; viis – viis; kuus:kuus! Assamait, kerge õnnejoovastus käis üle tõin kuuldavale ka mõnusa hurraahüüde. Novot, mul pilet taskus, keegi ära osta ei taha?
Jah, pilet piletiks aga soojem sellest eriti ei hakanud ja mängus see mingit edu ka ei toonud. Rahvas jätkas lärmamist ja lõppskooriks jäi 3:1. Siit Selver, sõit kuni linnapiirini et Piret rooli lasta, Jääger lahti ja pikk kodutee. Pildirida SIIN.
Pühapäev. Et öösel sai hilja magama sai täna sellevõrra hiljem üles – kell 11. Pühapäev teate, selline mõnus uimerdamise päev enne algavat töönädalat. Ja uimerdasime me mõnuga. Päeva teises pooles murdis uni Kaja maha, mina vaatasin natuke telest jalkat ja siis varsti saabus Kaido kellega pidasime mõned laua-täringu-jalgpalli mängud. Kui Kaido lahkus läksime meie jalutuskäigule Karlova kanti. Tuul oli päris vali ja päike kadus horisondi taha, seega lõppes ka meie jalutuskäik ja vajusime kodu.