Tööl joonistasin muude asjade kõrvalt pea pool päeva meilisignatuure, loll töö kui ikka kunstiannet pole...
Õhtune film: Ong Bak 2. Film mingist metslasest kuskil kilide maal. Saab teisest väga hea võitleja, võtab rahvast maha nagu loogu. Omamoodi huvitav, lõpp rikkus filmi ära...
Kaja saabudes läksime linna sööma. Otsustasime püssi minna. Püss aga oli tuupis rahvast täis ja hingata polnud seal midagi – tudengipäevad algasid ja seal oli parasjagu Mälukas. Sõimegi siis väljas, oligi väga mõnus sooja ilma nautida.
Enne magama minekut käisime ja külastasime Öölaulupidu.
Sellekohane teema SIIN.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Öölaulupidu '09
- Üksikasjad
- -> 1647
Tudengipäevade peamine avaüritus enamuse jaoks on Öölaulupidu. Kuigi päeval oli Pirogovis Päevaklubi ja ametlik avamine oli kell 21 Raeplatsis, on Öölaulupidu siiski üks tõsisemalt võetavamaid ja lahedamaid üritusi.
Kuigi väga ei viitsinud aga ikkagi läksime, sõitsime autoga pisut lähemale ja kõndisime Kassitoomele. Rahvast oli palju aga mitte veel nii palju kui eelmiste aastate tippsaavutus. Samas aga kõikvõimalikke radu pidi vooris massiliselt inimesi lisa. Pool tunnikest peale avaakorde oli kogu Kassitoome oruke nii paksult rahvast täis et tantsimiseks (nagu eelmistel aastatel) enam ruumi polnud. Panin tähele et rahvas ei kippunud väga laulma, ei teagi kas nüüd ei teatud laulusõnu või chilliti niisama.
Kohapeal olime oma 45 min, üritus ise kestis kaks tundi. Seega ma lõppu asjal ei näinud ja erilisi kommentaare anda ei oska. Rahvamass näitas et üritus on lahe ja seda tuleb jätkata. Võimalik et peaks siiski mõtlema projektorite peale millega sõnu suurel ekraanil näidata, oleks ehk tulemus võimsam.
Kuigi väga ei viitsinud aga ikkagi läksime, sõitsime autoga pisut lähemale ja kõndisime Kassitoomele. Rahvast oli palju aga mitte veel nii palju kui eelmiste aastate tippsaavutus. Samas aga kõikvõimalikke radu pidi vooris massiliselt inimesi lisa. Pool tunnikest peale avaakorde oli kogu Kassitoome oruke nii paksult rahvast täis et tantsimiseks (nagu eelmistel aastatel) enam ruumi polnud. Panin tähele et rahvas ei kippunud väga laulma, ei teagi kas nüüd ei teatud laulusõnu või chilliti niisama.
Kohapeal olime oma 45 min, üritus ise kestis kaks tundi. Seega ma lõppu asjal ei näinud ja erilisi kommentaare anda ei oska. Rahvamass näitas et üritus on lahe ja seda tuleb jätkata. Võimalik et peaks siiski mõtlema projektorite peale millega sõnu suurel ekraanil näidata, oleks ehk tulemus võimsam.
Teisipäev. Täna hommikul läksin otse sadamasse Ansipi silla juures. Sinna tuli järele keegi Toomas ja sõitsime Palamusele lambakasvatusse arvutit paigaldama. Sealt naastes käisin ära Ordis kuhu viisin ühe jublaka remonti ja põrutasin tööle.
Et ma bussi aegu ei vaadanud siis täpselt nina alt sõitis buss ära, seega pool teed kõmpisin jala kuni tuli uus buss. Tööpäeva märksõnadeks on printerid ja andmete parandus. Tööpäeva lõpus külastasin Volgat ja sealt koduteel vaatasin natuke Pirogovi pargis tudengipäevade Päevaklubi.
Täna oli esimene jalkatrenn sel aastal. Kohale tulid enamuses fännid, järgmine kord peaks juba rohkem ka muud rahvast olema. Mängisime Forseliuse staadionil, siin aga on samal ajal ka laste trennid, siis järgmine kord mängime juba mujal.
Piltidega teema SIIN.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Jalkatoomia
- Üksikasjad
- -> 1800
Jalkahaiguse uus hooaeg on saabunud. Puud lehtivad ja muru rohetab. Meistriliiga hooaeg algas juba viimaste lumedega, nüüd kus kevad käes, on aeg ka ise palli lööma hakata. Seetõttu kogunes, hetkel küll käputäis inimesi teisipäeval kokku ja hakkasid palli taguma. Kokku tuli meil 10 mängijat pluss 5 pealtvaatajat-kaasaelajat. Mängisime Forseliuse staadionil kus samal ajal tegid trenni ka pisikesed jalgpallilootused. Et jrgm kord peaks meid juba topelt rohkem olema siis otsustasime Karete juures staadionil trenni teha kuna siis võtaksime juba poole platsi asemel terve platsi üle.
Kuigi siin viimasel ajal on perioodiliselt jooksmas käidud, mängivad jalgpalllis rolli hoopis teised lihased, seega jrgm päeva õhtuks olid minul küll kõik luud-liikmed valu täis Aga mis seal ikka, tuleval nädalal jälle platsile!
Õeraas, üks pealtvaatajatest, klõpsis ka mõned pildid millest ärksamaid siin all ka eksponeeriks
Kuigi siin viimasel ajal on perioodiliselt jooksmas käidud, mängivad jalgpalllis rolli hoopis teised lihased, seega jrgm päeva õhtuks olid minul küll kõik luud-liikmed valu täis Aga mis seal ikka, tuleval nädalal jälle platsile!
Õeraas, üks pealtvaatajatest, klõpsis ka mõned pildid millest ärksamaid siin all ka eksponeeriks
Kaja pidi saabuma hilja ja nii ka oli. Vaatasin sel ajal filmi The Rocker. Tegu komöödiaga ühest trummivennast kes tippu kihutavast bändist välja heideti ja kes 20 aastat hiljem ühte noortebändi sulandub ja lõpuks oma soovitud kuuluseni jõuab.
Kolmapäev. Magasin kuidagi kehvalt. Tööl oli täna rahulikum, sai likvideeritud palju pisemaid, teisejärgulisi probleeme. Justkui vaikus enne tormi, ja teada on et homme on tööl torm.
Õhtul oli teada et Kaja täna ei tule, panin mõned pluusid likku ja pesumasina käima, ajasin eilse söögi soojaks ja maandusin vaatama filmi City Of Ember. Tegu muinasjutulise filmiga. Mulle meeldis, selline omamoodi. Teemaks kahesajaks aastaks (mingil põhjusel) maa alla kolinud inimestest ja nende elust ja pääsemisest maa peale tagasi. Nagu juba mainisin, muinasjutt, tehtud lõbusas ja lapselikus võtmes, nii et sobib vaatamiseks kogu perega.
Eilsest jalkast on lihased hirmus valusad. Käid tead üle päeva jooksmas – mitte midagi, käid ühe korra jalkat tagumas – lihased haiged
Peale filmi sai tehtud uus veebileht Kalevite Kange Rahvas ühendusele (kkr.muinasmaa.ee) ja lõppeks asusin vaatama ManU ja Arsenali mängu.
Lisaks. Täna läksin kui õhku täis kui netist leidsin sugupuu ühe nime järgi (Ella Jõgi) mingeid vasteid. Kuskil Omedu küla koolis on samanimeline käinud. Vaatasin pilte ja lugesin ka teisi nimesid, leidsin nime Johannes Mägi. Hing tahtis kinni jääda! Nimelt minu kirjete järgi Johan Mägi ja Ella Jõgi abiellusid. Netis aga oli nimi Johannes, see aga tekitas ikkagi kahtlust kuna ka vanaema mälu võis nime ütlemisel tõrkuda. Hea küll, otsustasin ikkagi vanaemale helistada ja oma leiust rääkida. Vanaema aga jahutas mu kohe kiiresti maha, meie omad Omedu külas ei elanud ja nimi on kindlasti Johan. Ehh! Kuigi isegi aastaarvud oleksid vaat et üks ühele kattunud. Aga vanaema raudkindlat mälu tuleb uskuda.
Neljapäev. Tere hommikust! Kraanist ei tule sooja vett! Kahtlustan boileri surma. Mai äss, külm on külma veega pesta. Tegelikult tundus juba eile et kuum vesi pole päris kuum... No ja nüüd ma siis kasutan hommikut ja väga kiiret algavat päeva selleks et boilerit tühjaks lasta ja elektrood välja võtta. Ja hommikukohvi, deem, piim oli müre ja ma loomulikult ei kontrollinud vaid valasin otse tassi. Kui päev nii algas siis ma kohe ei julge ette arvata mis täna tööl saab, meil ju uue tarkvara käiku laskmise päev...
Ja mis tore. Läksin tööle autoga et võtan oma elektroodi kaasa ja kui tõesti elektrik ütleb et on katki, saan poes oma masinaga ära käia. Jõuan töö juurde parklasse ja avastan: elektrood jäi maha. No võtab vanduma. Ei jäänud muud üle kui tagasi sõita ja uuesti naasta tööle. Mis toimub ma küsin?!
Elektrik vaatab, testerdab, näitab pisikest punast nupukest termostaadi juures ja ütleb et lihtsalt üle kuumenes ja asi mutt. Rõõm muidugi. Lisab veel et vee temperatuuri võiks hoida 60 kraadi juures, mitte nagu mul, peaaegu põhjas Nii et jälle targem.
Samas see boileri saaga on tegelikult igatepidi hea asi. Nagunii oli plaanis lähiajal boilerit puhastada ja sellest kaitse-nupukesest termostaadi küljes ma ka midagi ei teadnud...
Tööl aga on kiire sebimispäev, juurutame uut raamatupidamistarkvara, paljud on närvilised, nõutud, ootavad. Mairogi on suhteliselt ära kurnatud. Samas andsin omalt poolt kõik mis minu võimuses. Näis kuidas päev õhtusse veereb.
Vaatasin juba hommikul oma läpaka ekraanil ilutsevat kataloogi nimega LOTO. Misiganes, mõtlesin. Nüüd, õhtul, tuli meelde et panin selle juba esmaspäeval et ostaksin kolmapäevaks mõned lotopiletid. Ja kas ma ostsin? Heheee :P Loomulikult ei, alles nüüd tuli meelde et selle kataloogi tegingi selleks et oleks meeles osta...
Et oli Volbriöö, siis leidsime Tartus ainsa üritusena Volbriöö Tulemäng nimelise ürituse ja käisime ka uurimas.
Eraldi teema selle kohta SIIN.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Volbriöö Tulemäng '09
- Üksikasjad
- -> 1735
Teine üritus mida ma tudengipäevade raames vaatamas käisin oli siis Volbriöö Tulemäng (VT). Inimesi oli koha peale palju tulnud ja pakun et jrgm aasta on neid vähem. Üritus ei ole edasi arenenud vaid on teinud pisukese taandarengu.
Pole huvitav vaadata:
Pole huvitav vaadata:
- üht meest tõrvikuga mööda emajõge mootorpaadiga ringi sõitmas;Pigem võiks ürituse paariks aastaks puhkusele lasta kui parasjagu ideid pole, ei ole mõtet oma jaksu sinna kasutada kui on teada et midagi erilist teha ei saa. Ei saa selles mõttes et pakun et see üritus jäi mitte ideede vaid pigem raha taha. Aga noh, teisipidi võttes sel õhtul terves Tartu linnas midagi tasuta avalikku üritust ei toimunudki, ainult mõni ööklubi pakkus temaatilist üritust.
- vaadata telekeerutajate ja -puhujate toiminguid kus valitseb anarhia ja pidevalt eksitakse, pealegi oli see liiga pisikesel alal;
- pakkude põletamine on alati efekti andnud, aga kui neid panna ainult kümne meetri peale siis efekti pole;
- saluudiga oli üritatud mängule võlu anda aga ei andnud. See lihtsalt ei sobinud siia, kui, siis viimased vähe tõsisemad raketid.
Reede. Hommikul tulin varem üles et minna töö juurde appi uue tarkvara vahetajatele ja vaadata oma töökohustuse asjad üle. Kahe tunniga sai nii mõndagi tehtud.
Viskasime Kajaga asjad autosse ja sõitsime linna kevadlaata kaema. Midagi erilist silma ei jäänud, võtsime Inna peale ja alustasime sõitu Tõrva poole üle lennuvälja tee. Lennuvälja vastas Aasa elamurajoonis oli juba kaugelt näha suitsu tõusmas ja lähedale jõudes nägime maja põlengut. Vaatame me ei jäänud, läksime appi.
Piltidega teema SIIN.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Elu esimene tulekahju
- Üksikasjad
- -> 1786
Imeline reedene hommik. Inna, Kaja ja mina võtame suuna Tartust Tõrva peale ja nagu viimasel ajal kombeks sõidame Võru kaudu välja lennuvälja teed pidi Külitse suunas. Võru maanteelt nägime tõusmas Aasa elamurajooni keskelt suitsu, Inna veel mainis midagi. Jõudsime lennuvälja teel Aasa tänava sissesõiduni ja nägime et maja põleb, kohe autost välja et pilti teha. Samal hetkel sõitis üks auto sealtpoolt ja naisterahvas ütles aknast et kui võimalik siis me võiksime appi minna asju välja tooma. Viskasin fotoka Innale ja jooksin appi.
Siin oli veel kümmekond inimest ja kõik rabasid mis said, nii ka mina. Alustasin riiulist milles olid suured kaustad, raske oli aga välja sain, edasi esiku kapist kõik mis võimalik, magamistoa voodi sai ka kellegi abiga välja. Teisedki kahmasid mis said, üks võttis teleka nii et pool kronsteinist jäi seina külge, teine pool teleka külge. Viimane asi mis mina välja tõin oli suures toas akna juures olnud kõlar. Ka see oli kruvidega kinni. Vaatasin kuidas akna taga rästast leegid välja lõid ja murdsin südamerahuga kõlari maha.
Kui esimene tuletõrjebrigaad jõudis, oli maja asjadest tühjaks veetud. Paistis et teist korrust majal veel ei kasutatud, sinna viis metallredel mille ma välja vedasin. Kardinad jäid ainult ette, aga need oleks maha võtmisel lihtsalt rebenenud.
Maja aga tossas kõvasti ja siit sealt räästa vahelt lõi leeke välja mida tuletõrjujad siis kustutasid. Tegelikult tuli majas sees tööd ei teinudki, see levis katusepleki all, seda väitsid ka tuletõrjujad. Nende töö tegigi raskeks see et katuse plekk oli vaja kustutustöödeks maha võtta, hull töö. Igatahes kui alguses põles lennuvälja poolne katusealune, siis üsna kiiresti levis see üle teisele poole katuse alla.
Jah, katus võeti maha ja maja on nüüd lageda taeva all. Asjad vähemalt jäid pererahval alles. Pakun et seda enam keegi renoveerima ei hakka vaid ehitatakse uus. Hirmus lugu, aga vähemalt inimesed tulid appi, ka Kaja patseeris majas ringi et asju välja tuua. Inna see oli üleni valgetes riietes ja ei hakanud sisse ronima, tema tegi pilte, nendest siis mõned ka siin all.
Siin oli veel kümmekond inimest ja kõik rabasid mis said, nii ka mina. Alustasin riiulist milles olid suured kaustad, raske oli aga välja sain, edasi esiku kapist kõik mis võimalik, magamistoa voodi sai ka kellegi abiga välja. Teisedki kahmasid mis said, üks võttis teleka nii et pool kronsteinist jäi seina külge, teine pool teleka külge. Viimane asi mis mina välja tõin oli suures toas akna juures olnud kõlar. Ka see oli kruvidega kinni. Vaatasin kuidas akna taga rästast leegid välja lõid ja murdsin südamerahuga kõlari maha.
Kui esimene tuletõrjebrigaad jõudis, oli maja asjadest tühjaks veetud. Paistis et teist korrust majal veel ei kasutatud, sinna viis metallredel mille ma välja vedasin. Kardinad jäid ainult ette, aga need oleks maha võtmisel lihtsalt rebenenud.
Maja aga tossas kõvasti ja siit sealt räästa vahelt lõi leeke välja mida tuletõrjujad siis kustutasid. Tegelikult tuli majas sees tööd ei teinudki, see levis katusepleki all, seda väitsid ka tuletõrjujad. Nende töö tegigi raskeks see et katuse plekk oli vaja kustutustöödeks maha võtta, hull töö. Igatahes kui alguses põles lennuvälja poolne katusealune, siis üsna kiiresti levis see üle teisele poole katuse alla.
Jah, katus võeti maha ja maja on nüüd lageda taeva all. Asjad vähemalt jäid pererahval alles. Pakun et seda enam keegi renoveerima ei hakka vaid ehitatakse uus. Hirmus lugu, aga vähemalt inimesed tulid appi, ka Kaja patseeris majas ringi et asju välja tuua. Inna see oli üleni valgetes riietes ja ei hakanud sisse ronima, tema tegi pilte, nendest siis mõned ka siin all.
Tõrvas Kaja läks oma ema juurde, meie Innaga parkisime kõhud täis, võtsime vanaema peale ja sõitsime maale. Ja hakkasime kolmekesi erinevate töödega peale. Kõigepealt madrats ja igasugu riidematerjal välja päikese kätte tuulduma-kuivama, siis Inna võttis ühe lillepeenra, mina teise ja vanaema hakkas lehti riisuma. Päris pikalt majandasime. Tagasiteel viisime vanaema kodu ja ise ema juurde. Õhtusöök. Siis tuli Kaja meitele, uni aga kippus peale ja läksime Kajaga seekord tema poole öömajale.
Laupäev. Eeeheee, Kaja juures ööbimine, vaat võõras koht, erinevad asjad häirivad Alustame kassist, no see siiberdas, sittus öösel ja kraapis siis peale seda pool ööd, vahepeal tegi ta veel miskit jama ja siis külmkapp – no see mürises-kolises-solises, ei tea mis tal häda... Samas aga magamaa ei jäänud.
Peale hommikukohvi oli meil parasjagu aega et teha üks pisike jalutuskäik. Kaja soovis piiluda turbasoo peale. KEKis suurte majade vahel oli vaikus, kell oli alles 10 ka, aga ikkagi kuidagi harjumatult vaikne arvestades et päike oli juba nii kõrgel. Ringikeselt tagasi tulles hakkas liikuma juba mõni autoke ja inimesi, just pensionäre.
Siit edasi oli asi kiire, käisime Kajaga linnas poes, võtsime vanaema peale ja sõitsime maale. Siin ootas meid juba Linnas, Tõrva kõike tegev vanapapi, olgu see siis remonditöö või õmblemine Siin tuli ta korstnaid pühkima. Peale tema lahkumist mina lõhkusin puid, Inna ja Kaja koristasid tube ja vanaema vist jällegi riisus. Majandasime 15'ni, sõitsime kogu täiega KEKi sööma. Ja kell 17 algas sõit Tartusse. Tulime lennuvälja kaudu et visata pilk eelmisel päeval põleda saanud majale – kole, ainult sarikad seinad...
Tartus istutasime aeda mõned lilled mis Lõvelt tõime ja läksime linna tudengipäevi piiluma. Vabaduse puiesteel nägime folkimise lõppu ja Öötantsupeo algust. Kohtusin vanade kultuuriklubikatega ja ajasin nendega pisut juttu.
Pühapäev. Ärkasime ja olime kohe asjalikud. Varsti juba käisime suurel kaubaringil: Konsum Eedenis, Sõbra Selver, Sõbra Maxima. Palju kraami ostsime kokku, midagi ka oma kohvrikesse akna all Kõht oli küll hirmus tühi aga Kaja tahtis Karsummi näha ja suundusime hoopis kohe linna. Päris tore oli, rahvast oli väga palju, ilm ju soosis. Kui üritus läbi sai tulime kodu, lõpuks saab süüa
Kaja keeras natukeseks külili ja mina kirjasin mõned koduleheteemad. Siis aga mõtsin et läheks vaataks natuke paadirallit. Jõudsime aga selle ürituse lõpuks, tegime väikese ringi ja tulime kodu tagasi. Varsti aga naasime linna ja käisime Võluaias, jalutasime ringi, kuulasime Mikk Saart ja pärast Margus Vaherit. Vaheri esitlus aga mulle meeltmööda ei olnud ja me tulime ära.
Õhtu möödus telet vaadates.