Esmaspäev. Tormituuled laastavad maad juba nädalavahetusest saati. Huvitav et vahepeal on mitu tundi järjest paus ja siis läheb uue hooga lahti. Viimased ööd on olnud lausvihmased ja puud hakkavad minetama oma kollast värvi (lehed lihtsalt langevad).
Tööpäev läks kuidagi väga kiiresti ja üldjoontes rahulikult. Õhtul aga käisime raamatukogus, viisime raamatu ära. Hiljem sõitsime Kaja eks-töökaaslase juurde ema saadetud prillide järele ja viisime auto pereleiva parklasse. Hakkas teine eile äkki mürisema, vist summuti on lahti tulnud. Ja sealt tagasi sõitsime bussiga. Hilisõhtul kui väljas on märg ja pime ning buss on hämar on kuidagi nagu väga üksik tunne bussiga sõita, meenuvad kohe mingid mõttetud filmid kus elus mitte kohta leidnud inimesed lihtsalt bussidega sõidavad...

Teisipäev. Täna siis Kajal esimene tööpäev nii et ajas enda üles mitte niisama vaid põhjusega
Tööpäev oli küllalt rahulik aga omade äkiliste momentidega. Werolist üks tädike üllatas, peale selle et ta end ei tutvustanud küsis: „Ma tahaks internetti logida aga mis minu parool on?“ Sellise küsimuse oskab küsida inimene kes pole kunagi internetis käinud, aga see inime on pool elu arvutiga töötanud. Tuli välja et ta tahtis üle veebi tööalaseid meile lugeda ja ei mäletanud oma parooli.
Auto viisin pereleiva garaaži kus Jüri selle kohe ette võttis kuigi ma tahtsin ainult probleemi teada ja oleksin võinud ka töökojas teha lasta. Aga ega ma selle peale ei pahanda
Õhtul käisime Kajaga Tammel kepikõndi tegemas. Peale kolme kilomeetrit käisime ka Konsumis. Ja siis tuli Kaido külla, vaatasime TV14'st karikamängu. Õhtu uinutas raamatuga.

Kolmapäev. Hommikul otse Liivi kohvikusse, sealne probleem oli lihtsalt kasutaja teadmatus... Liikusin bussile mis nina alt ära sõitis ja järgmisele läksin kaks peatust edasi. Tööl sai asjatatud ja mässatud, nagu ikka.
Õhtul kodu minnes hakkas sadama ja just helistas Jüri et kas ma kuiva jalaga kodu minna ei taha, ehk auto sai valmis Võtsingi siis auto ja sõitsin kodu. Kaja oli juba kodus. Sõime ja käisime poes. Siis võtsin Kaimo ja Kaido peale ja käisime korterit vaatamas. Asja midagi ei saanud ja viisin nad kõik kodudesse tagasi. Õhtu läks kuidagi iseenesest käest ära, pealegi tuli varem põhku pugeda et varahommikul üles saada.

Neljapäev. 5:20 jalad alla, dušš, habe, kohv ja linna poole ajama. Bussijaamas vaetasin oma trükitud paberilipaka pileti vastu ja jäin bussi ootama. Bussijaamas on miski toidukoht mis 24 h lahti, kurb oli vaadata neid pisut üle keskealisi meesterahvaid oma päeva esimest õllet tegemas... Igatahes rahvas koondus peatusse ja varsti saabus ka buss. Inimesi oli täpselt nii palju et kõik said laiutada ja seda ka aktiivselt kasutati. Bussis olles välja järjest valgenes – päike tõusis järele Kiikasin läpakast meilid ja postimehe üle ja edasi kõlkusin une ja teadvuse piiril.
Tallinn tervitas oma täies hiilguses nagu ikka. Mul oli 20 min aega et jõuda siit Rävala 5 ja sellest täiesti piisas jala minekuks. Pidin siis jõudma Microsofti seminarile kus tutvustati Windows 7't. Alustati 15 min hiljem kuna oodati kedagi kes kohale ei jõudnudki. Üldse oli meid kahtlaselt vähe. Võtsin kohvi ja saiakese aja täitmiseks. Ja siis algas seminar – palju juttu aga infot vähe. Samas uni peale ei tulnud ja küsimustes sai aktiivselt kaasa löödud. Seminar läks kõigi nõusolekul oma pool tundi pikemaks Kui asi läbi sai ja jutud ka endal jutustatud said siis vaatasin kella – 11:47. Mõtted hakkasid liikuma ja all fuajees bussireise netist uurides avastasin et kui kella 12:00 bussile ei lähe siis on mul tunnike üle. Mõtlesin et ei oska selle tunniga midagi taka peale hakata ja kimasin aga bussijaama, kolmandiku teest ma isegi jooksin. Aga sellest oli palju kasu ja ma jõudsin täpselt bussile, olin endaga sigarahul.
Bussis alguses passisin niisama, siis lugesin raamatust terve peatüki edasi ja ülejäänud 100 km panin silmad kinni ja mõtlesin omi mõtteid. Tartus on ikka jube hea et Pauluse peatuses maha lastakse – no õkva koduukse ees ju!
Kodus tegin mõned tööalased asjad ära mis olid päeva peale kokku korjunud, tegin ahju ja söögi. Kaja aga tuli kuidagi hilja...

Reede. Magasin nagu nott, selg jäi ikka pisut valusaks aga magada sai hästi. Unenäod ka ei seganud. Päev läbi oli ilm pilvine ja sompjas. Tööpäev kihutas täistunnist täistunnini kuniks aeg oli tööotsad kokku tõmmata, viimasel hetkel märkasin.
Täna siis plaan Tõrva minna. Kütsime ahju ära, ootasime pisut Inna järel, võtsime ta peale ja hakkasime läbi pereleiva liikvele. Enne pereleiba jõudmist helistati püssist et miski printeri probleem. Istusin siis pereleivas arvuti taha et asja uurida ja samal ajal mõlgutasime teemat et üldse ei viitsi Tõrva minna. Ja siis Inna pani põhjapaneva otsuse – Tõrva minek jääb ära. Kõigile sobis Et nüüd oli õhtu vaba ja püssis oli jätkuvalt probleem siis otsustasime sinna minna.
Püssis ma asja korda ei saanud kuna aktiivne töö käis ja lubasin hommikul uuesti asjaga tegeleda. Istusime siis ja veetsime aega mahla ja snäkkidega.

Laupäev. Kaja läks Innaga linna peale. Mina natuke majandasin omade asjadega ja läksin lõppeks püssi. Printserver oli maha kärsanud, otsisin laost uue, aga see ei võtnud lutti suhu ja sõitsin lõpuks pereleiba, majandasin natuke nende kahe aparaadiga aga asja neist ei saanud, teadsin et siin mul üks töötav seade on, seadistasin ära ja naasin püssi, paigaldasin seadme ja asi korras. Et tüdrukud olid linnas siis liitusin nendega, käisime paaris poes ja läksime püssi sööma. Siin oli jällegi pisike probleem ja pidin käiku panema muukimisoskuse et võtmed kapist kätte saada – õnnestus. Igatahes kõhud saime täis, käisime Filosoofist ja Inna juurest läbi ja sõitsime Luke parki sügist nautima.
Lukel veel puulehti nii palju maas polnud kui ootasin. Tegime siin mõnusa jalutuskäigu ja sõitsime Kambjasse. Kambjas oli plaan kepikõndi metsa all teha. Lille tuli koos meiega ja tegimegi paarikilomeetrise ringikese. Inna tegi lõpliku otsuse – mõttetu asi see kepikõndimine
Siis sai end valmis pandud Kaire sünnipäevale minekuks, enne sai vaadata Eesti-Bosnia mängu esimest poolaega ja läksimegi juba püssi poole.
Püssis olid teised juba kohal kui me Kajaga saabusime: Kaire (sünnipäevalaps), Kairi (sünnipäevalapse õde) ja Ivo (sünnipäevalapse teine pool). Ma ei tea kuidas teistel aga minul oli päris lõbus, õlle vaikselt libises ja tantsu sai ka löödud. Õllet libises suisa kolm pudelit. Pidu kestis meie jaoks poole kolmeni.

Pühapäev. Böö, kolmest õllest pohmakas? Vaatamata sellele et pool neli sai magama ajasin ma enda kell üheksa üles et minna Taro kaardite seminarile mis algas kell kümme kesklinnas.

Kella kaheks olin kodus, võtsime grillimaterjali kokku ja siirdusime õue grillitama. Varsti saabus ka Inna ja mõne aja pärast ka Kaire ja Ivo. Trotsides jahedust nosisime lihakraami, mässasime Mišaga (naabrite koer) ja olime lihtsalt mõnusad. Peale talnarahva lahkumist panime ka meie asjad kokku ja läksime tuppa.
Pea ikka lõhkus otsas, otsustasin et vahin mõne filmi ja Kaja arvas et keerab hoopis põhku. Niisiis kaja magas ja mina vaatasin filmi Sluga Gosudarjev (mitme isanda teener). Vene ajaloohõnguline film kahest prantslasest kes saadetakse duelli korraldamise tõttu vene-rootsi sõjarindele sõjapidamist uurima. Üks saadetakse venelaste poolele, teine rootslaste poolele... Käis kah.
The Informers - mingi kahtlane film bändimeestest ja nende ümber toimuvast. Ma ei tea kas olin liiga unine või mis igatahes sügavat sisu ma sellest ei leidnud, pisut erootikat aga küll
Vedelemisest oli kasu – peavalu taandus. Nosisime pisut grilliülejääke, vaatasime telest Rajalt Maha ja superstaari ning keerasime koikule.