Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Esmaspäev. Triibuline päev (Y) Lisaks töine päev. Hommikul käisin kohe Haridus- ja Teadusministeeriumis. Viisin sinna Mati saadetud taotluse millega ta hiljaks jäi. Hommik oli ilus ja karge, teel bussile tegin mõnuga pilte (vaata SIIT). Tööpäev kasvas kohati üle pea, igasugu asju sadas nii uksest kui aknast. Aga ma olin nendega osav võitlema.
Päeva teine pool viis Ülikooli Kohvikusse kus kaks masinat tõrkusid. Õpetasin siis neile masinatele natuke tarkust ja saime jällegi jalad alla.
Kajal oli täna lühem päev nii et jõudis ka pisut varem kodu nagu minagi. Tegin õhtusöögi ja mingil hetkel Kaja läks küünetehniku juurde ja mina vaatasin arvutist filme. Kui Kaja helistas, sadasin auto selga, võtsin ta linnast peale (peaaegu oleks samaliigilisel avarii teinud ja ise süüdi olnud) ja sõitsime Inna juurde. Inna juures tegelesin tema pesumasinaga, võtsime fotoka ja sõitsime kodu. Õhtu kulges raamatu tähe all
Blood: The Last Vampire - mingi imelik vampiirifilm, kohati liiga kandiliste animatsioonidega ja pisut veider lugu. Aga noh, kvaliteeti asjal oli ja käis kah.
Land Of The Lost - ulme-komöödia, üle hulga aja isegi üks ajuvabadustega komöödia mida võis isegi vaadata. Sisu? Haa, haa, ma ei kommenteeri, žanr ütleb juba ise midagi :P

Teisipäev. Hommikuhall, mitte värvus vaid jäisus, jätkub. Kaja läks täna tööle varem – avamiseelsed protseduurid. Täna läksin otse baasi. Teel juba helistati et ühes meie üksuses on probleeme ja väikese juhtumi tagajärjel on vaja uusi töökohti. Kui tööle jõudsin sadas ka siin terve hunnik probleeme kohe sülle. Väga tige tööpäev!
Kaja ei jõudnudki enne kodu kui ma jalkale läksin. Kuigi fännid said juba pool viis Konsumi juures kokku siis mina jõudsin pisut enne mängu staadionile – tööasju oli veel enne vaja korraldada. Kui platsi äärde jõudsin siis oli juba aru saada et enamus neist on alkot tarvitanud. Õnneks keegi siiski üle tarbinud ei olnud. Samas aga kaovad inimestel siis piirid ja suitsu tehti otse rahva sees. Kirjutasin fännilisti ka moraalilugemise kirjakese.
Mäng oli sujuv. Maa oli täiesti külmunud ja jalgpallurid sõna otseses mõttes uisutasid. Kaarte pannud, olin rahulik, kuna teadsin et tuleb võit. Samas kaarti järgi tundus kindel võit, aga tegelikkuses tuli seisuks 1:0 mis aga pole nii kindel midagi :P Enamasti surus Tammeka, aga on ennegi nähtud kus suruv meeskond tegelikult mängu pähe saab. Kui Kaido ja Tanel tahtsid võidujärgset tähistamist minu juures korraldada, siis tõmbasin nende plaani kohe maha – Mati pidi kohe peale mängu minu poole tulema ja meil oli vaja Mütofesti teemadel läbirääkimisi pidada.
Mati tuligi. Aga kõik käis kuidagi kiiresti ja tunnikese pärast oli ta juba lahkunud. Uni oli peal ja ega kaua enam ringi ei toimetanudki vaid keerasime magama.

Kolmapäev. Kibekiire tööpäev. Mairo käis meil külas, tõi meile šokolaadi
Täna sai ostetud netist kaks lotopiletit kokku 25 EEK ja õhtul tuli meil et võitsin 21 EEK – üle pika aja üks võiduke
Õhtul, kuigi väljas oli kül ja tuulina ja üldse õue minna ei tahtnud, käisin Maximas ja lillepoes. Tagasiteel liitus minuga Kaido ja tulime kahekesi minu poole. Kaido siis asjatas arvuti taga jamina vaatasin Bitva Extrasensov saadet ja Neobyknavennye No Fakt nimelist ekstrasensside-eri saadet. Päris huvitav
Kajal käisin Lõunakeskuses tööl järel – sai alles üheksa ajal tulema ja siis on bussidega juba kehva seis. Kui me kodu jõudsime siis Kaido lahkus. Kell olipalju, Kaja läks magama ja mina vaatasin meistrite liiga mängu Milano Interi ja Kiievi Dünamo vahel. Enne mängu panin kaarte et kas Dünamo võidab. Vastuseks sain et Dünamol on vältimatu häving. Kui Dünamo aga esimesel poolajal ära sutsas ja teisest poolajast ka pool oli mängitud siis juba arvasin et sain vale vastuse. Aga Inter tuli ja tõusis kui Fööniks, lõi kaks kolli ja nii see asi jäi. Ma nüüd ei ütleks et see häving oleks vältimatu olnud, aga pähe nad siiski said...

Neljapäev. Hommik on ikka veel tuuline ja jahe. Bussist õnnestus maha jääda... Tööl, nagu see nädal üldiseltki, oli jälle kibekiire. Hea et ma ikka Tallinnasse pagarite meistrivõistlusele kaasa ei pidanud minema, sain ikka suure tööga hakkama ja saan homme ilma igasugu kripelduseta südames Lihameistrisse arvuteid paigaldama minna.
Peale tööd käisin Riia mäel Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis. Igasugu pilte oli, ka alasti pilte, minge vaadake kui huvi on, tasuta värk.
Panin õhtul eelseisvale mängule kaarte. Vastuseks sain et tuleb murdepunkt ja tuleviku perspektiivis on see hea. Kahjuks ei osanud ma välja lugeda et kas murdepunkt tähendab võitu ehk meistriliigasse jäämist või kaotust eh suurt võimalust langeda esiliigasse. Samas aga et tuleviku suhtes on see hea... ...no ma ei tea, eks me näe.

Reede. Head Kommunistliku Oktoobrirevolutsiooni Aastapäeva kõigile
Hommikuks oli maas lumevaip. Päevaga see jama süvenes Igatahes oli just täna vaha sõita Lihameistrisse. Teel sinna tegin mõned helilised märkmed oma telefonis:
- Kell on 8:30, olen Lennuvälja teel ja siia keerates tegin oma esimese pirueti. Tee on jääs, lumine, pidevalt sajab, linn on sireene täis, üks kiirabi tuiskas must just enne mööda, nii et näis mis edasi.
- 8:34 olen lennuväljast möödunud, ka seal vilkurid töötavad, lükatakse lund laiali mitte ei ole avarii. Tee on nii jäine et tuletab meelde paari aasta taguse situatsiooni kui jällegi pidin Lihameistrisse sõitma ja oli nii libe ja klaasjää et ei saanud sõita isegi 60 kui ma praegu sõidan. Tookord veel mäletan kui sai Lihameistri teeotsas pidurdatud siis auto lihtsalt sõitis edasi. Täna vist nii jube ei ole aga eks veel näe. Ees on raudteeületus koht kus vilguvad küll punased aga eemal on näha hooldusrongi mis lihtsalt seisab.
- Idioote leidub, keerasin just Külitselt Valga poole, autod sõidavad pidevas jorus aga ikka leidub mõni idioot kes tahab möödasõita. Samal ajal tuli mul tagant üks BMW, mis ka ei arvestanud libedusega, ja keeras pirueti, perse ees keset teed. Jummala õnn et autosid ei tulnud. Endalgi lihtsalt auto ei kuuletunud, kas mul on suvekummid all või milles asi.
- 8:41 Nõo rist, mõned tohlakad ikka ei taha aru saada et on libe, ikka sõidetakse mööda ja siis vibatakse tee peal seni kuni hing kinni jäävad tee peale. Noh, see on... ...ma ei saa neist inimestest lihtsalt aru.
- 8:48 Olen kohe Tõravere teeotsas. Minu ees on kaks autot mis teevad nii öelda kiirust – 50...60 vahel. Sirgete peal oli näha et meil on päris hea saba taga, oma 20...30 autot, ma lõppu ju ei näe. Siiani pole tee peal näinud ühtegi avariid. Loodame et see ka nii jääb.
- 8:50 Tõravere mäe otsas on BMW kraavis, autol suurt midagi viga pole ja juhtki passib kõrval telefon kõrva ääres. Sai järelikult oma õppetunni.
- 8:56 Keerasin nüüd Puhja peale nii et Elva jääb selja taha. Vissi mäe otsas nägin vähenähtavat imet – liivapuistur sõitis mööda Tartu poole. Mäest alla sõites alustasid paljud miskipärast möödasõitu – kui ikka kahe kõrva vahel midagi pole siis... Minul on nüüd kruusatee all, pole libe.
- 9:05 Mina jõuan Kobilusse. Lund ikka sajab – ilus!
Tegin omad asjad, õigemini ainult osa sellest, ära, sõin pisut lihatooteid ja tulin tulema.
Tagasi baasi jõudes algas trall. See arvuti mis hoolitseb elektroonilise andmevahetuse eest oli otsad andnud. Ilma hoiatamata! Erkki oli ka majas, mõtlesime läbi kiired lahendid ja hakkasime neid realiseerima. Oleme nüüd vaksa jagu jälle targemad. Õhtul viskas ülemus mu püssi, majandasin seal natuke ja vaatasin et lahtioleku ajal ikka kõike valmis teha ei saa, seega jääb midagi ka järgmise nädala peale.
Kuigi oli kutse tänasele püssi sünnipäevale Singer Vingeriga ma sinna siiski ei jõudnud – Kaido tahtis puhata, Kajale ei meeldi SV ja kedagi rohkemat ma ka otsima ei viitsinud hakata. Läksin siis kah varem magama.

Laupäev. Lörtsine elamine. Varahommikul sai üles aetud et minna Kuressaarde jalgpalli vaatama. Tammekale kõndisin autoteid pidi kuna kõnniteed olid ikka korraliku lörtsilaga all. Kell kuus sõitsime Tammekalt välja, kümnekesi. Joonas oli magamata ja purjus, kippus muudkui laulma Lõppeks aga ei pidanud vastu ja keeras bussi tagaotsas toolide taha maha siruli ja põõnas seal. Veel paar meest olid kes magasid ja oma pohma põdesid. Kurb vaadata. Igatahes esimene peatus oli Pärnus, järgmine aga Rohuküla sadamas. Ostsime piletid ja varsti saime juba praamile. Kõik jõlkusid omapäi ringi, mina istusin pehmele asemele ja istusin kuni Heltermaa sadamani ja vahtisin inimesi. Lisaks otsisin telefoni abiga netsit et kus asub kure staadion. Leidsin mingi lennukist tehtud pildi: mere ääres lossist vasakut kätt.
Taas kuival maal. Suund Kuressaare. Huvitav oli see et siin polnud mitte tibagi lund või lörtsi sadanud, see tõotas head. Kures otsisime minu näpunäidete järgi staadioni üles – mitte meetritki ekslemist. Et staadioni nii lihtsalt leidsime ja aega veel palju oli, sõitsime kohalikku Maximasse. Rahvas ostsis süüa ja vägijooki.
Taas staadionil. Joogid kallati limpsipudelitesse, võtsime lipud ja trummid ning valisime tribüünidel koha, paigaldasime oma atribuutika ja jäime ootele laulud suul.
Staadionile tulid meeskonnad, meie loeme omad mehed kokku – 7. Kui tervitused olid ära hüütud, siis tilkusid ka ülejäänud meie poisid platsile. Mäng läks lahti ja kaua polnud vaja oodata kui saime esimese värava. Enamasti surusime meie. Varsti ka teine värav. Rõkkasime mönuga. Olukordi oli pidevalt aga võrku ei tabanud. Mõned korrad sai ikka kure ka ohtlikke lööke teha. Teine poolaeg aga ei toonud enam ühtegi kolli. Võit, 2:0! Hurraaa, me oleme ka järgmine aasta meistriliigas! ...kõik muidugi mööndusega et viimane mäng teisipäeval anomaalilisi mänge ei too.
Pillid kotti ja Maximasse. Pummelung käis kõva, laulmine veel kõvem. Praamil saime kõik kokku: meie, klubi juhatajad ja meeskond. Meeskond hoidsid kindlat kainet liini, samas aga fännid lärmasid üle laeva. Keegi klubi juhatajatest, vist Jane, tegi fännidele kõigile õlle – milleks valada õli tulle? Tekil tegime ka šampuse lahti ja mõned grupipildid. Väljas oli külm ja maandusin taas siseruumides.
Bussis vahetasin koha Martiniga ära – taga läks liiga lärmakaks Avasin oma jäägri ja lasin ka pisut, samas kõiki lugusid aktiivselt kaasa lauldes. Joonas üllatas oma lauluteadmistega, nimelt on ta miski 16 alles aga teadis laule rohkem kui küllusesarvest ja muudkui laulis, ka kaasasolnud „emad“ imestasid et kust ts need võtab ja kuidas ta teab nii palju „vanainimeste“ lugusid
Peatusi tuli mitu: enne Pärnut, Pärnus (siin oli eriti pikk peatus) ja enne Viljandit. Tammele jõudsime enne meeskonda. Kaidol oli kohe idee et ootame posid ära ja võtame nad vastu. Kõik olid minust meetri jagu rohkem joonud ja nägin juba kuidas poisid meid laevas vaatasid, seega ma otsustasin neid mitte ära oodata ja tulin ära kodu.
Huvitav mida ma üldse mõtlesin kui hommikul mp3 mängija ja raamatu kotti pistsin? Pildirida päevast SIIN.

Pühapäev. Lörts on taandumas, enam pole tänavad, eriti kõnniteed, nii läbused. Hommikukohv ja dušš, auto sooja ja uitama. Käisime K-Rautas kus meil silma midagi ei jäänud. Edasi vaatasime üle uuenenud Lõunakeskuse. Algatuseks tuustisime elektroonikapoodides, siis näitas Kaja Rimis oma osakonda. Edasi suunudsime raamatupoodi kust ostsin jõululaulude raamatu ja Jalutaja Tartus. Siis sõime kõhud täis ja läksime Bauhofi. Ka siit ei lahkunud tühjade kätega, ostsime endale ilusa küünla-purgi ja mõned küünlad ka selle jaoks. Toiduvarusid täiendasime Fi Selveris.
Kodus olime, siis Kaja arvas et võiks helistada Innale et too olevat eile halba enesetunnet kurtnud. Hea oli et helistasime, oli teisel 38 palavik, käisime temaga igaks juhuks traumapunktis ära. Õnneks ei kahtlustatud midagi hullu, viisin ta kodu tagasi.
Õhtul keerasin enda vanni. Panin küünla äsjaostetud purki ja selle vannituppa särama. Samas lugesin Joomahullu Päevaraamatut – päris hea.