Hommikul vean end ringutuste ja venituste saatel üles. Ikka sajab.
Nii palju pisikesi asjakesi et jäin tööl tõsisesse ajahätta. Jah, kõik probleemid polnud just minu vastutusalast, aga lahendada üritasin ikkagi, las Mairo puhkab.
Enne lõunat näitasid vihmapilved oma tõelist palet ja uputasid Tartu linna erinevatest kohtadest, oleks tahtnud oma maja esist kah näha
Õhtu kulges filmi Forbidden Kingdom („käis kah“ karate film) ja kodutööde tähe all. Sai seina krohvitud, nõusid ja pesu pestud. Samas käib pagaripäevade kola kuivatamine ja pesu
Teisipäev. Luud liikmed paranevad – tervis muutub paremaks. Väljas aga on ikka sügis, suvi jäigi vahele... Kella 8'ks vedasin end ortopeediakeskusesse ja nemad kostavad et minu aeg on pandud 10:40 peale, no oleks ju võinud siis mind ka teavitada...
Nonii, arstil käidud. Ei mingeid tablette ega kirurgilist mambo-jambot – STAATIKAHÄIRE. Nimelt mul olevat õõspöidsus (pmst vastand lampjalgsusele), spets sisetaldu pean kasutama ja asi mutt, muidu tuleb artriit ja vat siis on edasi puusa- ja seljavalud ja vältimatu surm. Kuigi see viimane tuleb nagunii, siis tee kuidas selleni jõuda oleks liigesevaludes väga vaevaline.
Õhtul pidime kokku saama Kaidoga ja saimegi. Sadas, sellep käisin ja võtsin ta peale, läksime Tamme staadionile trummide ja kola järele. Filosoofi jõudsime, võtsime peale diagonaal-naabrimutikese Helgi ja tema kraami ning viisime ta Mellistesse. Inspekteerisime tema elamist ja ta näitas mõningaid töökesi mida ta sooviks et ma teeks. Nii me seal siis vaatasime ja külmetasime oma pool tunnikest.
Linnas käisime pizzat söömas, polnud ju õhtusööki saanud vaid kohe peale tööd liikvele läinud. Ja siis algas õhtu plaanitud osa: veinijoomine. Pagaripäevadest jäi üle pea kolmeliitrine veinipakk ja seda me siin siis manustama hakkasimegi. Vahepeal helistas Jane, et ta pandi haiglasse ja hakatakse sünnitust esile kutsuma, et nädalalõpuks oleks käes
Tuleb välja et raseduse esile kutsumine polegi nii lihtne nagu kõhulahtisuse esilekutsumine :PAga meie Kaidoga pummeldasime ikka edasi, kuulasime J.M.K.E. Lugusid ja ajasime juttu, igavesti mõnus oli. Vein hakkas vahepeal päris tugevalt harja :P Ma kella ei vaadanudki kuna Kaido lahkus, igatahes uni oli korralikult silma hakanud ja ma keerasin mõnuga magama.
Kolmapäev. Kell pool kuus heliseb telefon – Jane helistab. Kae aga – uus maailmakodanik on ilmavalgele tulnud! Tüdrukutirts, kolmekilone
Õhtul käisime Ülenurmel Levadia ja EMÜ karikasarja mängu vaatamas (mina, Kaido, Martin, Tanel, Heiki). Rahvast oli sellise aktsiooni kohta väga palju. Üks mees oli end üleni sinimustvalgekski värvinud
Meie esialgsed ennustused olid 12:0, EMÜkad arvasid 20:0 aga lõppseis jäi 10:0. EMÜkad olid igatahes väga rõõmsad, ega sellise meeskonna vastu nad vist elus rohkem mängida ei saa kah Peale mängu käisin Inna juurest läbi. Kaja oli jälle Tartusse käimas, võtsin mõlemad peale ja käisime Maximas. Pärast sai Inna kodu ja meie Kajaga maandusime minu juures.
Neljapäev. Täna öösel oli lahe unenägu. Olime maal (seal oli veel paar inimest, üks oli nagu Inna) maja taga ja päris tugeva sirina saatel lendasid kolm suuuuuurte tiibadega liblikat. Neil olid suured tiivad mida nad praktiliselt ei liigutanudki, sellised valged, justkui linasest riidest. Keha oli neil hernekaunaroheline ja nad olid kurrulised, umbes nagu suured kapsaussid. Aga nende lendamine oli väga kaunis, rahulik, imetlesime neid. Tiiva siruulatus oli umbes meetri kanti, väga lahedad loomakesed olid, selline rahulolu oli endas.
Kui aga tiivulised ära lendasid, siis ma ärkasin üles ja mõtlesin et arvatavasti sõitis tänavakoristusmasin akna tagant mööda ja sellep oli liblikatel just selline tugev sirisev heli.
Õhtul pingutasin trumminahkasid, sõime täis kõhud (Kaja tegi pisikese õhtusöögi) ja sõitsime Tamme staadionile et trummid sinna viia. Teel sinna võtsime ka Inna peale. Staadionil jäime ühtlasi ka Eesti muusikute ja Tartu linnavalitsuse vahelist jalkakohtumist vaatama. Lõpuni ei jäänud, ei viitsinud, kuigi pärast oleks veel kontserdi ka saanud
Kodus vaatasime Kajaga lõpuni filmi Hancock. Üks arvustus mul alles hiljuti oli, filmi Wanted kohta. No see siin oli enam-vähem samasugune lollus, õnneks oli ta läbi huumoriprisma mitte tõsiselt mõeldud. Pmst ulmeline kogupere actionfilm, teist korda ei vaataks.
Täna tuli postkasti Halensi kataloog. Mõtlesin et ei tea, kas ka meestele siin midagi on. Kindluse mõttes hakkasin tagant otsast, ja õigesti tegin – meeste asju on kahel lehel
Nahui selliseid katalooge meile vaja :PReede. Ettevalmistused homseks klassikokkutulekuks, ehk mõned pildid vaja skänneerida. Pärast viisin Inna töölt kodu, teel käisime Kaido juurest läbi et anda talle Narva staadioni asukohakaart. Kastani-Riia ristmikul oli hea vaatepilt kus kaks ülekaalulist, üks M teine N istusid ühe igeriku mopeedi otsas ja ootasid vasakpöördeks lubavat foorituld. Vaene mopeed:P Kodu jõudes ootas juba söök mille Kaja oli valmis teinud. Kahju et tal järgmisest nädalast puhkus läbi saab, tuleb jälle ise hakata süüa tegema
Peale sööki oli väga mõnus end mõneks ajaks patja suruda. Kaja mängis samal ajal arvutis Mahjongi, mul vist vahepeal isegi silm kukkus päris kinni. Enne kui tuli peale Tõrva mineku aeg helistas Aix et aitaksin tal diivani ühest toast tesise viia. Käisin ja aitasin, tal ju naine poolitumisjärgus, seega vaja aidata. Enne minekut veel käisime Eedenis emale õhkmadratsit ostmas, külaliste jaoks (tavaliselt meie ise) ja sõitsimegi kõik ära siit.
Laupäev. Inna ja Kaja läksid juba varahommikul Hauka laadale, mina magasin mõnuga edasi. Mõtlesin et võtaks rahulikult, ei viitsi roolis olla ja pärast rahvakäras veel sagida. Ärkasin, tegime väikese hommikusöögi ja ema arvas et läheme vanaema juurde hiljem, enne aga metsa seenele. Et töö tegemine jalgade tõttu on nagunii komplitseeritud siis seenetamine oli hea alternatiiv. Teisisõnu – seenele!Käisime Rulli kandis. Seeni oli vähe ja ega kohadki polnud just teada-tuntud seenekohad. Ühes metsatukas oli arvatavaid narmikuid terve lasu, aga et kindlad neis ei ole, siis korjasime neid vähe, et kelleltki täpselt uurida. Jõgeveste metsad aga on tuntud kukeseenemetsad, seega põikasime ka sinna ja saime kukeseeni ka, kuigi needki on seal veel pisikesed. Paari toidukorra jagu seeni aga oli käes, aitas.
Tibud olid ikka veel laadal, seega läksime emaga kahekesi maale. Vanaema, temale omase moega, halas ja kurtis et peab raha eest inimesi palkama et mõnda tööd teha, et keegi tema juures ei käi ja tööd teha ei taha
Jaajah – emal selg haige, minul jalad – santlaager teistmoodi öeldes, lisaks veel ei käi iga päev sealkandis... Lisaks on tal poeg ka ja ega Hannesele töötegemine võõras ei ole ja ta teeks ka kui vanaema lihtsalt ei näägutaks ega iriseks kogu aeg iga asja kallal. Lihtsalt, Hannes on kindlama meelega vanaema ignoreerima, mida aga minu ema kohta öelda ei saa... Nojah, mida iganes, see on kõik teema omaette.Igatahes maal me olime, ega me suurt midagi teinudki, mina tahtsin lihtsalt rahulikult olla, töötegemine polnudki prioriteediks, peab siis maal alati töö pärast vanavanematel külas käima?!
Ega mul enam palju aega ei olnudki, oli aeg hakata keskkooli lõpetamise kokkutulekule sättima. Dušš, kola seljakotti ja valmis. Kaja ja Inna saatsid mu linna ära ning mina liikusin keskkooli suunas. Keskkooli kokkutuleku kokkuvõte SIIN ja pildirida SIIN.
Pühapäev. Hommik algas 11 paiku, ilma igasugu jääknähtudeta. Vedasime Innaga natuke mööblit ja aitasime emal üleliigsetest riietest loobuda. Maale minekuks asjad koos, kutsusime ka Kaja ja läksime liikvele. Käisime vanaema korterist läbi, linnas poodi ja siis tuli emal meelde et pidi korterist suhkru kaasa võtma. Sõitsime tagasi, võtsin emalt võtme ja keeran ust – no tee mida tahad, ei keera. Läksin siis auto juurde et andke ikka õiged võtmed. Ema väidab et ongi õiged, läks keeras Inna, keeras ema ise – ei tööta. Tõime KEKist minu võtme – ei keera kurask! Lõime käega, käisime surnuaial hauad üle ja maale. Maal majandasime mis vaja oli ja läksime Kajaga korteri lukku parandama.
Alguses püüdsime mõlemad ikka võtmega lukku lahti meelitada aga ei õnnestunud. Otsustasin lukusüdamiku puruks lüüa. Esimene löök sai natuke nõrk ja lukk järele ei andnud, mõtlesin et aah, proovime nüüd võtit. Lahti tuli! Et mul sinna sobivat lukusüdant panna ei olnud, siis keerasin olemasoleva teistpidi (kes tunneb vasara-lukkude hingeelu, see teab millest ma räägin).
Naasime KEKki, laadisime oma asjad autodesse ja kallimuside saatel jätsime Innaga Tõrva linna selja taha.
Tartus tegin mõnusa vanniõhtu ajalehtede ja raamatuga ning keerasin põhku.
Nädala kild: Armastus on nagu lõke, paned paar keppi ja põleb jälle edasi.