Teisipäev. Huvitav ja müstiline unenägu oli täna. Mul oli võime liivakoobaste-paljandite seina sisse end peita. Ja siis tulid miski 6...7 meest-naist vanades ürpides ja laulsid ning lugesid miskeid sõnu. Mina tulin liivaseina seest välja, käed olid labadega rinna peale surutud. Ma ei saanud ise midagi teha, nemad liigutasid mind oma nõidusega, lõpuks kukutati mind maha, ma veel tundsin kuidas põsega liiva sisse prantsatasin, ise mõtlesin et hea et nadmul pea nii keerasid. Tegelikult polnud asi nagu üldse pahatahtlik, vaid mind viidi uuele tasemele. Kahju et ma ei tea mida see uus tase endast kujutama pidi
Täna sõidan tööasjus Tallinnasse. Eile sai ostetud veebipilet kella kaheksaks. Nii on täitsa mõnus piletit osta – klikk klikk ja olemas. Sinnasõit oli igav, kuulasin telefonist muusikat, kell venis. Kohale jõudnud käisime Erkkiga enne kontoris. Panime uue serveri ja häälestasime kõik aparaadid ära. Kell 13 oli Ebelingiga kohtumine kodulehe teemadel. Üllatavalt tihe ja tulemuslik koosistumine oli. Pärast käisime veel Pirital miskis poes, mina küll ootasin väljas, ostsin endale friikad kotletiga (ühed parimad friikad mis ostnud olen) ja siis viis Erkki mu bussijaama.
Bussijaamas sain kohe bussile. Hakkasin läpakas eelmise nädala kokkuvõtet kirjutama. Aga kui vahepeal välja ei vaata aknast siis hakkab mul pea valutama, no ja mai vaadanud... Peale Mäo'd ma lõpetasin selle jama ja keerasin bussi tahaistmele pikali. Nii ma siis vedelesin kuni Puurmanini, paremaks suurt ei läinud. Vahepeal oli teeremont, ootasime foori taga päris kaua. Huvitav oli kui mõni suurem auto bussist mööda sõitis – terve buss võnkus kohe. Peale seda parandust aga hakkas buss oma viiteteist minutit tagasi tegema, kihutas nii et mul oli vahepeal hirm nahas kui ta rekkatest möödasõitu sooritas. Mõtlesin veel et ega nüüd nii kiire ka ei ole et mõne minuti pärast oma eluga riskida. No lohutasin end sellega et ega bussijuht vast esimest korda ei sõida
Kodu jõudsin elusalt. Käisin Kaubamaja toidukast läbi süüa toomas. All linnas mõtlesin et ei hakka 16 krooni kulutama et sõita 2 peatust edasi. Poole Riia mäe peal aga olid jalad omadega nii läbi et ma oleks nõus olnud ka taksoga kodu sõitma aga sinna seda kutsuda ei saanud, seega vedasin ikka ise kuidagi enda kohale.
Sain kodu uksest sisse kui väljas hakkas sadama. Ilm oligi selline et paistis kohe-kohe vihmale kiskuvat. Sõin kõhu täis eile üle jäänud seenepraest, tegin mõned korrektuurid Mütofesti kodulehel ja tundsin end oma PESAs mugavalt.
Kolmapäev. Miski kahtlane peavalu. Lõunani kannatasin, siis tablett ja asi kombes. Tööpäev oli tööd täis, etiketiprinter hakkab jälle nalja tegema, sai seda seal tükk aega seadistatud, varsti tuleb osi hakata välja vahetama...
Õhtul tuli Mati külla. Majandas oma Mütofestiga Kassinurmel, oli öösel juba seal, nüüd oli vaja netti saada et lahtisi otsi kokku tõmmata – üritus algab ju juba reedel.
Tahtsin kerge õlle teha. Võtsin õllepurgi lahti, sõõmu, panin maha. Tegelesin oma veebi ülespanemisega ja tonksasin varbaga rahulikult vastu purki. Seepeale läks purk ümber ja kõik voolas välja. Sain purgist teise lonksu ja oligi põhi peal :P Uut võtma ka ei hakanud, ühest õllest õhtu peale piisab, mis sellest et ainult limpsata sain
Ja muuseas, päev oli kogu aeg pilves ja muudkui sadas ja sadas ja sadas...
Neljapäev. Oi mida mina kõike täna öösel unes ära ei näinud! No pidi veeuputuse moodi asi tulema ja siis rahvas kõik komplekteeris ja majandas et suudaks vee peal ellu jääda. Paadid, laevad ja mis kõik veel ümberringi oli. Igatahes kurnas uni mu nii ära et pea tuikas päev läbi.
Tööl tegutsesin ka nagu läbi uima. Peavalutablett igatahes asja paremaks ei teinu, töö sai siiski tehtud.
Kirjutasin täna lähetuse kulude aruande, Ühe ja sama firma bussiga sõitsin nii sinna kui tagasi, ainult et Tallinnast siiapoole on kallim sõita, tervelt 10 EEK
Nüüd ma saan aru küll miks hommikune buss oli silmini täis aga tagasi tulev 1/3 – keegi ei taha kallimalt tagasi tulla :P Ei tea kas siin on nüüd tallinnastamise poliitika käsil?Kaja pidi täna tulema aga helistas et ei jõua, seega ootame homset päeva. Homset ootan ka grilliõhtu pärast :P
Kodus aga võtsin oma põrandakese jälle käsile. Käed olid õhtuks surnud, aga need kohad mis tahtsin vastu ööd ära teha sain ma ka tehtud. Omamoodi mõnus, vahel põrandal, siis läpa taga, nii edasi tagasi et vahepeal sõrmi venitada; kõlaritest vene musioon käimas.
Reede. Ilm on ilus, tuju on hea. Täna olin mõningastel põhjustel tööl lühemalt. Käisin printerikeskusesse printerit viimas ja kolistasin siis ehituspoes ja toidupoes ringi. Kaja jõudis ka juba enne lõunat linna (k).
Hellumarei! Superpiletid ostsin Viking lotole. Kahest väljast üks number! Tase :P
Õhtuks oli plaanis suurem grillikas. Et maja muruniitja pidada rivist väljas olema, aga muru vohas, siis tegin endale lollikindla muruniitja – vikati. Vars ja tera olid mul juba olemas, vars natuke lühike aga kärab küll. Bauhofist sain ka kinniti, nii et sai tera korralikult varre otsa ja aias muru äragi niidetud. Paras heinahunnik tuli kokku. Aeda põõsaste vahele tekitasin koha kuhu saan igast sellist looduslikku kraami hunnikusse visata. Kaja korrastas samal ajal peenra. Kell aga läks kiiresti, varsti jõudis juba Kaido, siis Härg oma naisega, Inna, Diana ja Kristel, Tanel Jakobsoo, läbi käis ka Teele, Heiki. Kuigi kutsutud oli oma 40 inimest, tuli meid käputäis, aga grillisime mõnuga kella 22'ni välja. Lahkusid viimased ja jäimegi Kajaga kahekesi. Pildirida SIIN.Laupäev. Hommikupoole magasin kuidagi halvasti, palav oli ka miskipärast. Peale üheksat sain minagi jalad alla, Kaja tuli varem kuna nad pidid Innaga shoppama minema. Minul aga olid tänaseks põranda plaanid mida ma ka peale hommikukohvi kohe lahendama hakkasin.
Kell 15 pidi hakkama Tamme staadioni nurgaplatsil MT ja N Kalju fännide vaheline mäng. Seega lõpetasin tööd, võtsin kerge dušši. Vahepeal jõudis shopingult tagasi Kaja ja läksimegi koos staadionile. Nagu karta oli (ma miskipärast arvasin) mäng hilines kuna nõmmekad hilinesid. Pool tundi hiljem sai mäng stardipaugu. Esimese kuue minuti jooksul suutis Kaido võidelda nii et ta hing kinni maha jäi. Õnneks suurt midagi häda polnud ja varsti mäng jätkus. Siis aga ei läinud palju aega mööda (9 min algusest) kui Kaido palli õhuvõitluses üritas peaga väravasse suunata ja vastasmeeskonna vend vastupidi. Nii nad igatahes päidpidi kokku põrkasid, olles mõlemad mõnda aega maas. Teele aga kamandas Kaidol maha jääda ja siis sain aru et on midagi tõsisemat. Jooksin kohale – veri lahmab. Saatsime siis Liisu Goša järele. Ise aga helistasin Kaido telefonilt Meelisele. Meelis tuli koos tohtrihärraga, see siis vist puhastas natuke ja Meelis viis Kaido traumapunkti. Mäng aga jätkus, teisest meeskonnast ka üks mees lahkus et oleks võrdne seis. Esimene poolaeg seis 1:5 vastaste kasuks. Teine poolaeg erilist vaatemängu ei pakkunud, kuigi saime väravatele lisa – lõppseis 3:5. Võitis sport ja sõprus ja nõmmekad
Lahe et selline üritus siiski toimus!Mõni minut enne meie mängu lõppu tuli Meelis ja ütles et keegi võiks Kaido traumapunktist ära tuua, no ja teadagi kes see keegi oli :P Sõitsin siis Maarjamõisasse, seal kõik pahupidi keeratud ja traumapunkt hoopis sisehoovist sisse minna. Leidsin õnneks koha üles.
Ukse taga olid kaks neiut. Küsisin et kas pikk oranžis riietuses peahaavatud tüüp on veel siin, näidati näpuga protseduuride toa uksele.
Eemal kolm tohtrit majandasid ratastooli kallal, keegi oli rehvilt kummi poolenisti maha kärutanud. Vedasid sinna endale erinevaid kirurgide tööriistu et kummi peale saada. Ei saanud ma seda komejanti rahulikult kõrvalt vaadata ja läksin neile appi, panin kummi peale ja ütlesin et kui mul kunagi traumapunkti abi vaja, kas siis nüüd on mul tutvus sees
Jaaaa vastati selle peale laia naeratusega :PSiis kargas protseduuride toast tohtrineiuke välja, küsisin et kuidas oranž sõdalane seal vastu peab, ütles et varsti on kõik korras, lisasin siis et ahah, elus, okei, tublid
Ja varsti juba visati Kaido sealt välja, müts-vaip peas, nägu nalja täis. Sõitsime MT ja Nõmme Kalju mängule mis 10 minutit juba käinud oli.
Mäng oli ilus. Vastasmeeskonna fännid laulsid matuseid meile, siis aga lõime esimese värava. Mökk-mökk. Mõni aeg hiljem teine värav, meie rõkkasime täiest kõrist, vastaste näod olid väga mornid. Esimene poolaeg 2:0 meile. Teine poolaeg aga lõid vastased esimese värava, polnud veel hullu midagi, siis teise, tuju hakkas raugema, siis kolmanda ja kõik oli vastupidi – vastasfännid rõkkasid (klubi saab nende pärast trahvi et nad staadioni äärde läksid) ja meie olime mornid. Sellisest seisust vat sellisesse seisu, no see on ikka ehtne mõnitamine... Mängu lõpus tuli isegi Djatšenko väravast välja teise värava alla et anda suurema meestearvuga suurem võimalus vähemalt viigiväravaks. Pildirida jalkade kohta SIIN.Kurb või mitte, aga läksime Kaja ja Innaga Bauhofi. Drell hakkas jupsima ja viisin garantii korras tagasi. Anti kohe tutikas vastu ja asi mutt, isegi ei kontrollitud mu jutu õigsust. Noh, kui nii, siis nii, mina igatahes rahul. Pärast käisime veel Lõunakeskuses taarat viimas, tüdrukud toidupoes ja mina arvutisalongis. Sealt aga sõitsime Inna juurde vaatama kahe hiiu Flora ja Levadia otseülekannet. Sõime isu täis ja vahtisime mängu lõpuni, viiki jäi, lahe. Ja et kell oli lõpuks juba palju saanud, siis sõitsime Filosoofi ja peesitasime siin kuni hommikuni.
Pühapäev. Päike paistab, ilm on soe. Eelmine päev arutlesime et kui on ilus ilm, siis võiks väljasõidu teha. Täna aga oli mul selline tunne et läheks kolaks linnas, vaataks mis on muutunud ja tunneks oma linnast mõnu. Ja nii tegimegi. Sõitsime Kajaga Inna juurde ja läksime edasi kesklinna. Jalutasime Atlantise juurde kus käis kalapüügi võistlusele järgnenud kontsert ja autasustamine. Pärast vaatasime Laia tänava silla ehitust, tegime ringi botaanikaaias ja jalutasime kesklinna tagasi. Tegime väikse poeringi, vahtisime Chappi avariid pearistmikul (loe atoidu-avarii&catid=67:jflash&Itemid=44">SIIT), sõime Tavernas välikohvikus pizzat, kaua väljas süüa ei saanud kuna herilased tulid tüütama, seega lõpetasime siseruumides. Sõitsime Tavernast Zeppelini, tegime mõned sisseostud ja viisime Inna kodu ja maandusime Kajaga minu juures. Jalutuskäigu pildirida SIIN.Mõlemad olime puruväsinud ja tegime õhtuuinaku. Peale uinakut käisime kinos Wall-E'd vaatamas. Ideeliselt mõnus multikas, kohati pisut igav aga robotid ju ei räägi, seega oli üritatud kompenseerida igavust naljakate seikadega mis olid päris õnnestunud. Mina jäin multikaga rahule, Kaja ka.
Pärast vaatasime veel Kung-Fu Panda't. Alguses tundus miski veider-nõme multikas olevat aga üsna ruttu läks päris mõnusaks, humoorikaks seikluseks. Lõpptulemusena olen selle multikaga rohkem rahul kui Wall-E'ga.
Nädala mõttetuim päev: kolmapäev.
Nädala jook: Jägermeister.