Esmaspäev. Mairol lapsuke jätkuvalt haigustekeerises, seega ka tööl olen toas üksik...
Õhtu aga käisime Pillega pizzat söömas, tema helistas ja ma olin juhuslikult just linna jõudnud et tähitud kirja järgi postimajja minna. Minu lemmikteenindajat Merikest polnud tööl selgi korral 
Tagasiteel hüppasime miskisse kaltsukasse mis oli no oma 26 ruutu suur aga kus rahvast, noored, oli ikka terve lasu! No tšekkasime ka seal ringi. Päeva parim nali, Pille suust: „Ei, see mulle ei sobi, see on mõeldud väikeste tisside jaoks!“
Kristel ja Kristel ja Katrin aitasid meeldivalt mööda saata 5 tundi kuni ma ehmatasin et kell on üle südaöö... Vaene homne hommik...
Teisipäev. Pole hommikul viga midagi. See-eest vaesed närvid... Tuli tegelda üle telefoni inimesega kes arvutit ei valda, grrrr.
Õhtu kujunes koduselt. Küpsised olid need pahalased kes mu kodust välja ajasid – piim oli otsas ja mina tahtsin maiustada. Teel poodi sai Pille juurest läbi hüpatud ja santehnilisi töid tehtud.
Kolmapäev. Magasin täna nagu tont, no nii hea uni oli! Voi pljaahamuuha! Lumi on maas?! Kõik ilm valge. Kella 15’ks aga polnd sest lumest enam jälgegi...
Töökaaslasega bussis lobasime niisama ja kurtsin et mul on olnud kaks juuksurit: üks läks ära Tallinnasse ja teine läks rasedaks, nüüd kasvan karva. Aga õhtu oli mul vaba ja mäletasin et Akadeemia tänaval oli kunagi meestejuuksur, siis otsustasin selle üle vaadata. Ära räägi, oligi olemas. Kenade näitsikute asemel olid seal eakad daamid, aga tähtis oli lõpptulemus. Ei mingit aja broneerimist, ootasin 3 minutit ja sain kohe pingile. Võeti mu karvad ja 75 EEK ning võisingi lahkuda.
Kodus sõin kõhu täis, vaatasin ühe filmi ja läksin vanni. Totaalne lõõgastuspakett!
Neljapäev. Tänanegi öö oli vägev uni! Magas nagu söönud lapsuke. Tänane hommik oli selle aasta valgeim hommik, ma ei pannud toas tuldki põlema vaid võtsin ainult kardinad eest. Jällegi oli öösel lund sadanud kuigi kraadid on nullilähedased. Ilus, kergelt talvine. Sellele vaatamata algas täna hommikul 7:48 kevad. Leff-leff kõigile kevade puhul.
Buss on sel nädalal tühjem kui eelmistel – koolilastel on vaheaeg. Bussis on küll ruumi rohkem aga istekohti vähem 
Terve nädal pole mina istuma saanud, varem nagu sellist probleemi pole eriti täheldanud....
Töökaaslase jutt: „Mul on sõbranna praegu niiiiii rõõmus et sai oma neiupõlve nime tagasi...“ Normaalne, milleks siis üldse abielluti. Mõned noored on ikka idioodid, ei suuda natukenegi oodata et ära näha kellega abiellutakse. Jah, nor-maalne. Teisest küljest aga... :P
Targad teadlased on jälle „väga vajalikku“ ehk „üliolulist“ asja uurinud ja välja selgitanud: vein kahjustab aju rohkem kui õlu. Mina olen siis sajaga ajukahjustuses, sellep mul ongi probleeme mäluga ja seda juba keskkoolist saati, mis sest et veini hakkasin alles ülikoolis vähehaaval tarbima. Asoo, artiklis on kirjutatud et „liigne veinijoomine...“ Mida iganes. See-eest nüüd tean et aju piirkonda mis vastutab mälu ja õppimisvõime eest, nimetatakse hippocampus’eks. Nii et hippocampus on kõiges süüdi, hea teada!
www.narko.ee on teinud väga hea reklaami telesse! Alguses vaatan ja kuulan et tohhoopele, kes sellise reklaami on lubanud telesse panna kus suitsetatakse ja taustalauluks lastakse Stefi Akos'e lugu "Mariguana Cha cha cha". Videolõigus aga asjad taamal järjest kujunevad ja lõppoint on kiire tulema, ja mis seal salata, väga hea point Vaatame SIIT.
Et Tõrva mineku lükkasime jalka ära jäämise tõttu reede peale siis õhtuke oli vaba. Killu aitas siis seda sisustada. Tuli külla pesumasinat kasutama, ajasime juttu, vahtisime telekat ja veinitasime pisut, tore oli.
Vaatasime Sirlega pulmasaadet tv’st. Mõlemal oli karp lahti kui kuulsime kui palju raha on verinoortel paarikestel pulmade eelarveks: sada, sada kolmkümmend ja sadaviiskümmend tuhat krooni! Vat nii elab Eesti rahvas!
Reede. Startisime Innaga Tõrva suunas. Seekord tavalist radapidi ei läinud, läksime Otepää-Puka-Pikasilla kaudu. Palju toredam on vahepeal ka vähe võõramaid paiku näha ja avastada Pukas tegime ka pisikese peatuse.
Tõrvas sõime kõhud korralikult täis, käisime Lõvel valdusi üle kaemas ja „tuuleveskil“ sugulasel korra külas. Õhtul istusime vanaema ja emaga maha ning vaatasime üle pildid mis olin arvutisse skänneerinud ja kirjutasin neile ajaloo külge. Kusjuures on tõsiselt hämmastav milline mälu vanaemal on!!! Ma olen seda ka enne maininud aga no ta ikka üllatab! Kuupäevaliselt ja detailsete situatsioonidena võib kogu suguvõsa ja teda kunagi ümbritsenud inimestega seotud teemasid rääkida. Te ei saa aru millest ma räägin! Kui kogu vanaema mälus olev info saaks 100% ümber kopeerida arvutisse siis on ikka palju kettapinda selleks vaja
Laupäev. Tegime ema ja vanaemaga ühiskülastuse Valgas olevate sugulaste juurde ehk vanaonu Valdeku ja tema naise, laste, lastelaste juurde. Kohtasime küll ainult üht last ja üht lapselast aga ikkagi :P
Pisut räämas elamine, nii nagu vanemate inimeste juures ikka. Näksisime üht-teist, lappasime albumeid, kuulasime muidu jutte – pole ju ammu näinud. Mina polnud neil varem Valgas külas käinud. Mis kohe silma jäi oli ahi. Korralik ja ilus, ülevalt ja alt disainitud väga uhke ääriskraega, jättis väga soliidse mulje. Kui endal peaks ahju ehituseks minema siis võiks midagi sarnast teha, vot.
Tõrvast sõitsime Innaga välja miski 17 paiku. Kohale jõudes haarasin kohe Kaido peale – pidime minu juures uut Piretile kingitud mängu mängima hakkama. Piret tuliise natuke hiljem ja et põnevam oleks siis otsisime ka mängukaaslasi, ainus kelle me ära rääkida suutsime oli Sirle. Tõesti, päris hea mäng oli, vahelduseks tagusime ka kaarte. Kogu õhtut iseloomustas veini ülemanustamine.
Pühapäev. Et magama sai öösel kell 6 siis sai magatud kuni kaheni päeval. Nii halb pole enam ammu olnud. Sõin, tarbisin erinevaid vedelikke ja vahtisin lösakil olles filme. Hullumaja. Lubasin Kaidole et joomist maha ei jäta aga kui joomiseks läheb siis nüüd joome mõõdukalt. Tema küll itsitas selle peale aga mina mõtlen tõsiselt. Küll te veel näete!