Esmaspäev. Kas nädal saabki nii toredalt alata? Teinekord saab. Kas tööpäevad saavadki normaalsed olla? Teinekord saavad. Kas tõesti on mõni õhtu selline et justkui molutad kogu aja ära ja oled rahul ka veel. Teinekord on.
Inna käis akusid laadimas. Ei mingit ülekantud tähendust, käiski akusid laadimas, fotoka omi.
Teisipäev. Tõusud ja mõõnad? Oma ülemus nimetas mind kõrgepalgaliseks itimeheks Võrdles linnavalitsuse omadega... Sama hea mis oma naisele öelda et ta on naabrinaisest tsipake kenam.
Inglise keele tunnis oli jällegi lõbus. Suhtlesime enamuse ajast, kuigi teema oli veidike jama: kingitused. Mõtle (ja räägi ka veel) milline on olnud parim kink mille oled saanud ja parim mille ise kinkinud oled. Mõni seltskonnas ei osanudki midagi kosta. Siit siis üleskutse, kui teete kellelegi kingituse, siis teinekord olgu see selline mida ta kogu elu mäletab!
Õhtu kulges ajakirjade ja pisi-kodutööde seltsis.
Kolmapäev. Kaits helistas et läki jooksma. Ma polnud küll just kohe lainel aga mõningase mõttemõlgutuse käigus otsustasingi minna. Tema tuli siia ja siit läksimegi. Tegime paraja ringikese, pärast jutlesime veel niisama. Väga mõnus oli peale füüsilist liigutamist olla, absoluutselt!
Neljapäev. Töölt sõites tuli bussi peale kuskile taha poole miski inimene kes oli ilustamata öeldes just püksi sittunud. Ma ei pidanud vastu, läksin järgmises peatuses kohe maha, koduni jäi ju ainult üks peatusevahe käia. Otsustasin sajuse ilmaga pigem jala käia kui reostatud õhku tarbida, väkkk!
Suhtlesime Janega pikalt telefoni teel. Tal tütrel tuulerõuged! Mai teadnudki et selline haigus ka tänapäeval ringi kummitab. Uurisin ema käest kas mina olen selle läbi põdenud, ta ei teadnudki, aga lisas et õde on korduvalt põdenud. Kui nüüd mõelda et me õega ühes toas elasime siis on kaks võimalust: ma olen ka läbi põdenud või olen immuunne Mumps on küll põdemata mul, õel ja isegi emal endal.
Reede. Jälle bussi jutud. Vaakumis lendame ringi? Lollikari! Täpsemalt teemas „Kaalutu vaakum“
Kella kuueks olin kutsutud Madise ja tema naise ühise lapse sünnipäevale. Oli teisigi. Jeidak ja Mann tirisid oma maimukesegi kohale, magas teine vaguralt ja minu sealolekul ei iitsatanudki. Peo põhieesmärk polnud ainult lapse esimese aasta tähistamine vaid ka pulmakutsete jagamine. Nagu aru saite siis Madis ja Triin on otsustanud... eeee... mitte leivad ühte kappi panna vaid... ...eee... möhh... abielu käigus kogutud ühisvara jagamise veidi keerulisemaks teha Haaaa haaaa :P
Sellega reedene õhtuke aga ei lõppenud, pigem algas. Ega ma Madise juures saanudki kaua olla, 40 min ehk. Kella 19’ks oli minu juures plaanitud fänniklubi koosolek. Ajasime oma rida ja manustasime veini. Enamus läksid paari tunni möödudes ära, meie aga ikka manustasime veini. Lõpuks juba lollitasime niisama ja vaatasime orkutis Kristeli seksikaid sõbrannasid :P Pille, kellega polnud terve nädal suhelnud, võttis ühendust ja kutsus seltskonda Maasikasse. Krokats pistis idee peale röökima ja mina oma alkoholi annuse juures tundsin et see poleks just see. Kusjuures minul tuli piir ette ja pokaalgi jäi lõpuks tühjaks joomata, ülejäänud aga lahendasid veel kaks veini ära („ülejäänudisd“ oli kaks). Kui me Kristelit kodupoole saatma läksime olin mina juba puhta kaine loom...
Laupäev. Kell 9 ärkasin, uimerdasin vähe ringi ja läksime Innaga Sisustusmessile Tartu Näitustesse. Polnudki nagu midagi erilist – suur mööblipood...
Poodi oli vaja minna. Otsustasime Pillega Selverisse minna. Ja kae kurjamit, auto aku tühi! Noh, käisime siis bussiga. Laadapäevad on ikka laada päevad. Kola kui palju...
Hiljem käis Inna sõbrannaga külas ja Pille tuli Da Vinci Code’i vaatama.
Pühapäev. Enne lõunat sain üles, käisime Pillega Eedenis ja Kaubamajas. Suht mõttetu ringkäik... Inna tuli hiljem pessu ja peale teda läksin vanni, istusin kaks tundi, vesigi kippus jahedaks minema, aga lugesin raamatut ja mõnus oli.