Laupäeva õhtuke möödas, pidu läbi. Mälestusedki juba tuhmuvad 
Aga okei, tõmbame selle õhtu siia siis laiali.
Pidulised olid kohale kutsutud kuueks. Et mul oli väike fotoseerialiline etteaste, mõtlesin kohale minna pool tunnikest vare. Läksingi. Minu üllatuseks oli kohal juba oma kolmandik rahvast! Nii palju siis inimeste teadlikkusest kella koha pealt :P Rahvast aga muudkui vooris juurde ja juurde, vahepeal olid trepid inimesi täis, kõik otsisid kohti. Väikeste torisemiste saatel oli igal näol oma koht olemas.
Peo esimeseks atraktsiooniks peale Neeme sissejuhatavat kõnet oli teatrietendus. Näitlejateks olid vabariigi mastaabi kuulsad tegijad: Raivo E. Tamm, Merle Jääger ja Jan Uuspõld. Etendati Lõuna-Eesti kolkaküla baari elu. Raivo mängis kohalikku joodik-vanameest, Merle elumurede poolt peksasaanud külamutti ja Jan suvalist süntesaatori-DJ'd. Vaatasin pool etendusest ära, istekoht aga oli ebamugav ja üldiselt kiskus natuke mõttetuks see etendus, hakkasin hoopis rahvast pilte tegema. Mida rohkem etenduse lõpu poole, seda hõredamaks jäid pingid vaatajatest.
Etendusele järgnes korralik õhtusöök. Oli näha et nii mõnigi oli selleks mitu nädalat valmistunud, nälgimise näol. Nii mõnelgi oli taldrikul meeletu kuhi, neile oleks pidanud söögi jaoks vist ämbrid andma :P Üldjoontes aga rivi toidulaudade vahel oli korralik ja ainult ühele valati kogemata midagi krae vahele, või õigemini mina fikseerisin ainult ühe 
Söögiks oli väga palju erinevat kraami, vaat et kõike nii lihast, kalast, kanast kui ka erinevaid salateid, soe ja külmad kastmed, erinevad kombineeritud suupisted, teisisõnu – oli mida süüa ja puudu nagu ei tulnud.
Söömisaktsioonile järgnes Arsise kellademäng. Et nad võtsid enamuse püssika põrandapinnast, siis põhiline jälgimine sai olla rõdudelt või siis alumistest laudadest. Vaatasin ka korra üle rõduääre – ikkagi esimene kord. Kui oli otsevaade, siis oli ka heli otselevi ja sai isegi aru mida nad seal teevad. Nii kui aga kadusid käsipuu taha, oli kõik nagu üks polüfooniline möla. Ideeliselt kindlasti ilus asi aga pidu panna tahtva rahva jaoks, eriti püssika avaras ruumis ei kandnud nad eriti välja. Peaks neid kunagi kuskil neutraalsemal pinnal ka kuulama-vaatama.
Kellad aga vaikisid, bändimehed hakkasid oma pille sisse vedama ja seadma, DJ aga pani vanad head rahvalikud palad jooksma ja laksust oli täis tantsupõrand. Noo, ja ega see asi saand ju ka ilma minuta olla Et aga tantsimisest detailselt kirjutada nagu erilist midagi pole ja peale tantsimist enam midagi kavakohast enam polnudki, siis lisaks siia mõningaid tähelepanekuid.
Oot oot, ikka oli veel midagi – tort! Toodi kaks suurt plaati saksa-šokolaadi torti. Pandi tulevulkaanid peale ja lasti ruum korraks kärsakat täis. Ma eriline tordisõber pole, seega piirdusin kohvi ja kohvi kõrvale kuuluva brändiga. Nüüd siis tähelepanekud.
Üllataval kombel ei joonud keegi ennast nii täis et see oleks kuidagi riivama hakanud. Okei, oli küll üks vanem meesterahvas kes oli end üsna rihmaks tõmmanud ja pidi kogu aeg tantsima, eriti armastas ta Lihameistri naisi, aga väga ta rahvast ei terroriseerinud. Kohati oli ta nagu puuslik ees, aga siis oli targem parem koht valida
Kui DJ kuulutas välja naiste valiku, siis oli ärksaid naisi kuhjaga. Ma kohe ootasin, et kas on lööki minul ka või ei Õnneks, no kohe taevas tänatud, oli lööki Aga oli ka selliseid mehi kes pareerisid ja naiste kutseid vastu võtma ei soostunud.
Et õlle oli tasuta, siis nii mõnedki tellisid lauale kohe mitu kannu korraga ja pärast oli laudadel päris palju täis õllekanne mida keegi polnud puutunudki, kahju kohe sellist raiskamist vaadata.
Kuigi ma paar päeva enne üritust rahvaga arutlesin, et võtame koha pealt kamba peale viina, ma siiski seda ei teinud. Ja ega teisedki tahtnud. Seega piirdusingi terve kaheksa tunni peale kahe pokaali veini ja kohvi kõrvase bränditilgaga. Ja pidu oli ikka hea ja lõbus
Enamuse tantsitavast ajast ma veetsingi tantsuplatsil. Eriti läks peale bänd, mainiks ka selle nime – Audru Jõelaevanduse punt.
Vahepeal oli veel aktsioon kus piparkoogisüdametega autasustati parimaid mingil omanäolisel töökohal.
Peo lõppedes paljud läksid Maasikasse. Ma olin aga enda üsna tühjaks tantsutanud, seega ma sellest loobusin. Nagu esmaspäeval välja tuli, siis õigesti tegin. Maasikas olevat paksult rahvast täis, klaasikilde kogu ilm täis ja muusika ainult rock.
Ja nagu ikka, pildirida, selle leiab SIIT.
Aga okei, tõmbame selle õhtu siia siis laiali.Pidulised olid kohale kutsutud kuueks. Et mul oli väike fotoseerialiline etteaste, mõtlesin kohale minna pool tunnikest vare. Läksingi. Minu üllatuseks oli kohal juba oma kolmandik rahvast! Nii palju siis inimeste teadlikkusest kella koha pealt :P Rahvast aga muudkui vooris juurde ja juurde, vahepeal olid trepid inimesi täis, kõik otsisid kohti. Väikeste torisemiste saatel oli igal näol oma koht olemas.
Peo esimeseks atraktsiooniks peale Neeme sissejuhatavat kõnet oli teatrietendus. Näitlejateks olid vabariigi mastaabi kuulsad tegijad: Raivo E. Tamm, Merle Jääger ja Jan Uuspõld. Etendati Lõuna-Eesti kolkaküla baari elu. Raivo mängis kohalikku joodik-vanameest, Merle elumurede poolt peksasaanud külamutti ja Jan suvalist süntesaatori-DJ'd. Vaatasin pool etendusest ära, istekoht aga oli ebamugav ja üldiselt kiskus natuke mõttetuks see etendus, hakkasin hoopis rahvast pilte tegema. Mida rohkem etenduse lõpu poole, seda hõredamaks jäid pingid vaatajatest.
Etendusele järgnes korralik õhtusöök. Oli näha et nii mõnigi oli selleks mitu nädalat valmistunud, nälgimise näol. Nii mõnelgi oli taldrikul meeletu kuhi, neile oleks pidanud söögi jaoks vist ämbrid andma :P Üldjoontes aga rivi toidulaudade vahel oli korralik ja ainult ühele valati kogemata midagi krae vahele, või õigemini mina fikseerisin ainult ühe Söögiks oli väga palju erinevat kraami, vaat et kõike nii lihast, kalast, kanast kui ka erinevaid salateid, soe ja külmad kastmed, erinevad kombineeritud suupisted, teisisõnu – oli mida süüa ja puudu nagu ei tulnud.
Söömisaktsioonile järgnes Arsise kellademäng. Et nad võtsid enamuse püssika põrandapinnast, siis põhiline jälgimine sai olla rõdudelt või siis alumistest laudadest. Vaatasin ka korra üle rõduääre – ikkagi esimene kord. Kui oli otsevaade, siis oli ka heli otselevi ja sai isegi aru mida nad seal teevad. Nii kui aga kadusid käsipuu taha, oli kõik nagu üks polüfooniline möla. Ideeliselt kindlasti ilus asi aga pidu panna tahtva rahva jaoks, eriti püssika avaras ruumis ei kandnud nad eriti välja. Peaks neid kunagi kuskil neutraalsemal pinnal ka kuulama-vaatama.
Kellad aga vaikisid, bändimehed hakkasid oma pille sisse vedama ja seadma, DJ aga pani vanad head rahvalikud palad jooksma ja laksust oli täis tantsupõrand. Noo, ja ega see asi saand ju ka ilma minuta olla Et aga tantsimisest detailselt kirjutada nagu erilist midagi pole ja peale tantsimist enam midagi kavakohast enam polnudki, siis lisaks siia mõningaid tähelepanekuid.Oot oot, ikka oli veel midagi – tort! Toodi kaks suurt plaati saksa-šokolaadi torti. Pandi tulevulkaanid peale ja lasti ruum korraks kärsakat täis. Ma eriline tordisõber pole, seega piirdusin kohvi ja kohvi kõrvale kuuluva brändiga. Nüüd siis tähelepanekud.
Üllataval kombel ei joonud keegi ennast nii täis et see oleks kuidagi riivama hakanud. Okei, oli küll üks vanem meesterahvas kes oli end üsna rihmaks tõmmanud ja pidi kogu aeg tantsima, eriti armastas ta Lihameistri naisi, aga väga ta rahvast ei terroriseerinud. Kohati oli ta nagu puuslik ees, aga siis oli targem parem koht validaKui DJ kuulutas välja naiste valiku, siis oli ärksaid naisi kuhjaga. Ma kohe ootasin, et kas on lööki minul ka või ei
Õnneks, no kohe taevas tänatud, oli lööki Aga oli ka selliseid mehi kes pareerisid ja naiste kutseid vastu võtma ei soostunud.Et õlle oli tasuta, siis nii mõnedki tellisid lauale kohe mitu kannu korraga ja pärast oli laudadel päris palju täis õllekanne mida keegi polnud puutunudki, kahju kohe sellist raiskamist vaadata.
Kuigi ma paar päeva enne üritust rahvaga arutlesin, et võtame koha pealt kamba peale viina, ma siiski seda ei teinud. Ja ega teisedki tahtnud. Seega piirdusingi terve kaheksa tunni peale kahe pokaali veini ja kohvi kõrvase bränditilgaga. Ja pidu oli ikka hea ja lõbus Enamuse tantsitavast ajast ma veetsingi tantsuplatsil. Eriti läks peale bänd, mainiks ka selle nime – Audru Jõelaevanduse punt.
Vahepeal oli veel aktsioon kus piparkoogisüdametega autasustati parimaid mingil omanäolisel töökohal.
Peo lõppedes paljud läksid Maasikasse. Ma olin aga enda üsna tühjaks tantsutanud, seega ma sellest loobusin. Nagu esmaspäeval välja tuli, siis õigesti tegin. Maasikas olevat paksult rahvast täis, klaasikilde kogu ilm täis ja muusika ainult rock.
Ja nagu ikka, pildirida, selle leiab SIIT.