Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Niisiis, pidu, baieri stiilis, firma kulude ja kirjadega ja kohale viimise ning tagasi toomisega. Tartust väljus meil suisa kaks bussi, üks tegi enne väikese ringi, mina läksin teisega – otsebussiga Igatahes saime teise bussiga Puhjas kokku ja sõitsime Pärnusse peaaegu et üksteise sabas.
Enamus kolis bussi tagaotsa, siin aga läks kiiresti liiga palavaks ja vahepeal sai siis bussi eesotsas oldud et pisut hingata Algatuseks tõsteti välja Red Label mis aga sellise rahvamassi peale läks kui vits vette. Tegime siis Viljandis varude täiendamise peatuse ja meie Mairoga ostsime "musta valge kure" :P Kui Viljandist välja saime siis üritasime ka laulu jorutada. Kahju et laulikut kaasa ei võtnud, rahval on sõnade mäletamisega suuri probleeme, nagu mul omalgi... Mitme jalutusringi tulemusel said kõik võõramad inimesed bussis endale tuttavaks tehtud.
Pärnus esimene buss ei teadnud täpselt kust minna, seetõttu tegime linnaga tutvumise ringi, keerutasime pisut rannarajoonis ja lõppeks siis ikka jõudsime ka kohale
Kuursaalis ei olnud me ei esimesed ega ka viimased. Rahvast muudkui tuli ja tuli kuniks kõik lauad olid täis. Kokku oli komplekteeritud seitse pikka lauda, mina valisin neist keskmise, leidsin tooli ja võtsin koha sisse laua otsas ja hakkasin siit oma laudkonna vägesid juhatama. Rahvas kuulas kenasti sõna ja seega meie lauas oli möllu kõige rohkem
Alguses istuti niisama ja oodati, isegi külm jõudis hakata. Siis aga tuli platsile Jollaleeritii! Kägises seal midagi ja hakati praade lauale toome, selline puht jõulutoit: hapukapsas, kartul, verivorst, lihatükk ja kaste. Minu arvates oli neist komponentidest parim lihatükk ja halvim verivorst – aga arvan et maitse asi.
Et veini isu just ei olnud siis Marekiga ajasime välja omahinnaga liitrise Viru Valge, sellest jätkus tervele laudkonna otsale Ja kui söögid eest ära veeti hakkas alles tõeline trall. Kui ma tahtsin Virvega juttu puhuma minna siis Edda tuli ja segas asja ära ja vedas tantsupõrandale. Tema jaoks aga oli liiga vanainimeste muusika. Hmm, lihtsalt tantsumuusika, mitte küll disko tõesti. Igatahes kadus ta oma sõbrannaga lõppeks kuskile linna peale pittu. Kui juba jalg valgeks sai siis edasi jätkusid siit Monika, Marge, Ilona, Jane, Ülle ja Maili, mõned ka mitu korda, lõppeks ei pidanud enam ise valima, veeti lihtsalt platsile. Esmaspäeva hommikul andis see jalataldades tunda ka
Tantsimise vahepeale tehti ka mõned võistlused, mina olin Pere võistkonna kapten, kokkuvõttes jäime teisele kohale. Auhinnaks saime, nagu esimene ja kolmas kohtki, šampuse.
Tantsulka saatel läks kell nii kiiresti et varsti oligi juba kaks! Tohhoopele, palju pikemalt oleks vastu pidanud Vaatasin saali üle et kõik meie omad oleksid komplekteeritud ja sadasin ka bussi. Tagasitee läks kordades kiiremini kui minek, istusime ja ajasime Ilonaga terve tee juttu. Tagasiteel tehti ainult üks põiepeatus, samas kui sinna minnes oli peatusi neli.
Kui Tartusse jõudsime siis osad läksid otse tööle, mõned neist olid peole otse töölt tulnud! Mina aga sain bussiga kenasti Filosoofi otsa ja täpselt kell viis astusin koduuksest sisse.
Bändi tahaks kiita, see oli super, elasid enda kenasti rahvasse ja rahvas neisse. Vahepeal puhusin bändis pasunat mina kuna pasunamees tahtis tantsida Koos bändiga sai nalja visatud tüübi üle kes varastas ühe naise kinga – tema pidi serenaadi laulma ja trahvi pidi saama ka see vend kes kinga tõi – temal lasin Luikede Järve tantsida – saivad hakkama küll. Kõige suurem rahvarahutus üritusel oli, nagu eesti pidudes ikka, Õllepruulija laulmine. Erilisi pidureid ja vingatseid silma ei hakanud, võibaolla olin ise liiga lõbus selleks et märgata. Igatahes on väga hea tunne ja üle mõne kuu sai end jälle korralikult läbi raputatud, mis sellest et pühapäev oli pisut rusuv ja tuim olek
Pildirida SIIN ja see laieneb kolmapäeval