Käesolev aasta on igasugu kontsertide külastamiste poolest olnud väga nõrk aasta. Õnneks siiski on võimalik, et mitte nii nõrk kui eelmine, koroonapiirangutega aasta. Kuigi, nii põhjapanevaid väiteid veel esitada ei saa, sest vaktsiinivaba, nagu ma olen, võin veel korralikke trahvilööke saama hakata...
Igatahes, selle aasta suursündmus siiani on Punk & Rock festivali külastus. See on küll kahepäevane üritus, aga et ema juubel oli samal ajal, siis sai külastama minna vaid esimest päeva.
Saime Krokoga Raadi Maxima juures kokku. See on selline tavapärane paik, kust pea kõik festivali külastajad enne ja ka hiljem läbi käivad 
Täiendasime siin pisut varusid ja asusime Raadi mõisasüdame poole teele.
Niiöelda väravate taga, memoriaalkompleksi juures, oli omajagu rahvast krunti alla tegemas 
Päeva esimesed bändid, C.C ja Nirvaana, olid seks ajaks juba oma esinemised lõpetanud ja lavale astus just Sold. Ma eemalt pakkusin, et ei esine bänd, vaid heli tuleb lindilt, sest tundus kuidagi liiga puhas ja ilus see helipilt kontserdi kohta Otsustasime järele vaadata. Pistsime oma lapikud vöö vahele, lunastasime väravast piletid ja liikusime lava ette.
Nüüd selgus, et ikka bänd esineb, mitte pole lindimuusika Vanad tuttavad, ja just metali austajad, Margus ja Maarja, loopisid lava ees näppe Uudistasime veidi veel rahva sees ringi, aga rohkem tuttavaid hetkel registreerida ei suutnudki.
Kui August Urr lavale sai, olin ka krapsti lavale pisut lähemal. FB on mulle seda bändi mõni aeg tagasi tutvustanud ja mulle ta meeldis, selline Legshakeri moodi muusika. Ja ma ei pidanud pettuma (Y) Bändi lõpunootides avastasin platsilt sugulase Jaagu. Ta mul ka mõttemaailmalt karvane vend, oma inimene ja üldse üks tore vestluskaaslane igal alal (Y)
Kui Urr juba rütmi sisse lõi, siis Kurjam pani kohe päris vere keema ja möll läks lõpuks täiega lahti Korduvad pogos mürgeldamised ja filmimised olid täies hoos Hiljem avastasin, et teisi bände ma ei filminudki, aga Kurjamist on taas mitmeid palasid ette näidata 
Swamp Mine oli taas üks metali seltskonna lemmikuteks. Võiks öelda, et midagi ses bändis nagu oli, aga kõik oli kuidagi toores ja puudulik. Aga OK, ma ei hakka tõelisi fänne üles kruvima, ütleme lihtsalt, et minule ei meeldinud. Aga ei meeldinud ka Krokole, seega võttis tema suuna Maxima peale. Olles Kurjamist korralikult läbi liigutatud, ei viitsinud ma seekord kaasa minna. Kui Swamp Mine lõpetas, olin hoopis Marguse seltskonnaga aia taga, kus ka vana tuttav Andres kohal oli Teda on ka alati tore kohata, huvitav ainult, et platsil ei näinud
Kui Kosmikud laval mürinat tegema hakkasid, jätsin seltskonna maha ja läksin lava ette. Kaido oli ringilt tagasi, nii hakkasime taas koos pidu edasi nautima. Helid laval valjenesid, elu lava ees kihas, ja õuel läks aina jahedamaks Kosmikud mind päris kaasa hüppama ei pane, seega tuli soojendusdress peale tõmmata Mõned lood enne lõppu läks Kroko bussile, kuna tal vaja hommikul asjatoimetustega tegeleda, ka Jaak oli kaduma läinud. Ise otsustasin lõpuni välja vedada.
Väljas aina pimenes. Üks hetk hakkas lava tagant üles kerkima üks pirakas täiskuu. Kuu sellise monotoonselt ajude vahele ragistava ja hüpnootilis-ekstaatilise olemusega muusikaga tekitas mingi veidra tunde, ja ma ei ütleks et see just meeldiv oli. Ehk siis, miski hakkas häirima ja ma võtsin suuna kesklinna poole. Ei jõudnud ma värvatenigi kui Kosmikud lõpetasid, seega võiks öelda, et olin ikka lõpuni kohal
Tee alla linna oli pikk ja üksildane, igav kah. Mõtlesin kontserdi läbi, Kurjamile ja Urrile annaks maksimumpunktid, siis mainiks ära Kosmikud ja Soldi. Kahju, et teist päeva külastada ei saa, oleks kindlasti üsna huvitav...
Linnas võtsin ühe hot-dogi ja läksin Heaveni juurde piiluma, seal pidi järelpidu olema. Õuel oli rahvast massidena ja viie-euroseid pileteid müüdi kõigile. Küsisin piletimüüjalt, palju rahvast on, sain vastuseks: „Sitaks!” Eks seda oligi arvata. Aga et see koht on oma olemuselt väga pisike, siis loobusin ja jalutasin koju... Üldiselt oli igati tore õhtu (Y) PILDIRIDA.