Milleks meile Rail Baltic? Nüüd olen ma rohkem kui veendunud, et see on vajalik maavarade väljaveoks. Miks ma nii arvan?
Olgem ausad, tollikontrolliga rong ei asenda kunagi bussiliiklust, või veel vähem, autoliiklust. Meie maa rahvas ei ole nii rikas, et massid hakkaksid püsivalt liikuma rongiga Euroopa vahet, pealegi, ajakulu on selleks liiga suur. Kaubaveod on meil üsnagi nigelad ja nende juurdekasv tööstuse või transiidi osas ei teki üleöö, või kui vaadata maakaarti, siis meie maal ei teki seda kunagi. Võibolla Eesti-Soome toruga, aga see on hetkel utoopia ja selle tarbeks pole raudteed praegu ehitada vaja.
Mõne aja eest kirjutati artikkel sellest, kui vigu täis on RB analüüsid, toon välja vaid paar punkti:
- Moskvast Berliini jätkub praegu rahvast vaid kaheks rongisõiduks nädalas, meil on analüüsi järgi Varssavi ja Kaunase vahele vaja 12 rongi ööpäevas. Lisan siia, et Moskvas elab 12 miljonit inimest ja Baltikumis kokku 6 miljonit;
- Praegu on meil kaubaveod rongiga üks kord aastas (imestan, kas see tõesti saab nii vähe olla), aga analüüsi järgi hakkab olema 2-3 rongi tunnis! Küsin, et mida nad veavad või sõidavad tühja?
Hea küll, see selleks. Aga, käisin lastega alles hiljuti Tartu Loodusmuuseumis. Olen seal varemgi käinud, aga nüüd on sinna tehtud üks eraldi ruum mis tutvustab meie maavarasid, ja need varad, ülla-ülla, asuvad Põhja-Eestis!
Mis me sealt Põhja-Eestist siis leiame:
- graptoliitargilliit (uraan, tsink, molübdeen), mida nimetatakse Eesti tulevikumaavaraks;
- fosforiit, mis analüüside järgi sisaldab ohtalt ka väärtuslikke ja haruldasi muldmetalle. Fosforiiti, muuseas, nimetatakse tutvustuses 'Euroopa Liidu strateegiliseks ressursiks.'
Niisiis, ei pea enam pead murdma kust tulevad kaubavood, sest kaupa, siinsel juhul maavarasid, on meil nii palju, et varsti ehitatakse teine Rail Baltic kõrvalegi, et rongidel oleks teineteisest kergem mööda sõita. Ja kuna maavarad on ju sisuliselt mitte millestki SUURE RAHA tegemine, siis mõistus kaob siinkohal maaga triiki ja härrastel hakkavad vaid eurod silme ees helendama.
Vot, selline siis saab olema meie väikese armsa koduriigi saatus: üles kaevatud, ära lagastatud ja ära rüüstatud loodusega jääkmaa. Ja kui siinne rahvas on sunnitud lahkuma, siis paari põlve pärast ei mäletata sellsest armsast riigist nagu Eesti, enam suurt midagi.
