Esimene osa artiklisarjast keskendub Rail Balticule, teine osa artiklist keskendub peamiselt maksudele.
Kõik siin kirjutatu on minu arvamus, nägemus ja arusaamine. Olen „vaba kodanik” „vabal maal” ja seega võin avaldada oma seisukohti. Need seisukohad ei pruugi kattuda teie omaga. Kõik arvamused on millegi tulem ja ma võin ka asjades eksida, seega palun mitte karjuma hakata vaid võite lihtsalt õigemale infole osutada.
Kolmandas osas vaatleme Tartu külje alla planeeritavat tselluloositehase teemat. Üldiselt ma seda teemat polekski puudutanud kui asi poleks lihtsalt absurdini küündiv. Riik riigis, teerullipoliitika ja taaskord hämamised + kahtlane metsapoliitika. (Just saabus ka Tartu inimeste arvamuse uuring)
On tekkinud olukord, kus RMK’s töötanud inimesed on endale tee sillutanud ja saanud ideeliselt ka lepingu POOLE (!) metsade raiemahust turuhinnaga endale saada. Täpsemalt rääkis sellest Pealtnägija. Ja kõik laiutavad käsi ning kuskil midagi veidrat või suisa korruptiivset ei näe.
Õnneks on tehase vastu ka arusaadav vastasseis, seda nii tavainimeste poolelt kui ka Tartu linnavalitsuse poolelt. Linn võttis vastu seisukoha öelda sellele megaehitusele EI. Mul on seda ainult rõõm kuulda, et mõni riigistruktuur ka valitsuse soovile EI oskab öelda. Aga ülakorrus ei jäta miskipärast jonni! Ratas ise ütles välja, et enne kui vastu seista, peaks ikka tegema tõsisemad uuringud. Huvitav, et RB korral, mis on ju palju suurem ehitus, pole tal mingeid lisauuringuid vaja vaid on kõik selge!! Kahepalgelisus möllab.
Kuidas nüüd tselluloositehas riigile suurt kasu toob? Üldiselt palju ei too, ma kardan, sest puidu saavad nad nagunii maha müüdud, pole väga oluline, et pool just ühele ettevõttele lepingu järgi müüa. Jah, puiduväärindamine jätaks palju raha riiki, aga mille arvelt? Mulle tundub, et kaudsed kahjud selle tehasega seoses on oluliselt suuremad, seda siis nii vee kui õhu saastamise osas. Ja kui palju meil seda metsa siin väikesel lapil ikka on, et tehas suudaks jätkusuutlikult täisvõimsusel aastaid toota???
Nüüd jõuamegi seotud teemani: metsamajandamine. See on valitsuse poolt keeratud kriitiliseks, andmetega vassitakse ja muudetakse metsakõlbliku puu parameetreid nii, et statistika oleks rahva jaoks ilusam sisse sööta. Neli erakonda kuuest tunnistavad, et nii edasi minnes pole metsade jätkusuutlikkus enam võimalik. Aga otsustajad on ikkagi pimedad ja kurdid, neid lihtsalt ei huvita, nemad näevad vaid numbreid mida riik kohutavalt vajab... ...selle asemel, et ametkondade personali vähendada...
Mina pole oma neljakümne aasta jooksul nii laiaulatuslikku metsade raiet veel näinud kui viimasel kümnel aastal. Raiest jääb järele lage plats mõne kõrgema puuga mille enamasti kevadtormid maha murravad. Küll lisan siis positiivse noodi ka, olen kuulnud, aga mitte kontrollinud, et lankidele istutatakse mõne aasta jooksul kuusetaimed. Kui nii, siis hea seegi, kui mitte, siis hea noot kaotab oma tähtsuse.