Juba mitu nädalat on linnaliiklejatele avatud peenestatud asfaldiga pinnatud kergliiklustee mis kulgeb mööda endist sadamaraudteed. See raudtee seisis juba mõnda aega tühjalt ja kunagi oli sealt planeeritud tänavavõrgustik. Sealkaudne rahvas aga suutis linnavalitsuse plaanidele vastu seista ja hetkel on sõidutee asemel kergliiklustee jalakäijatele ja jalgratturitele. Üldises mastaabis oleksin mina siiski eelistanud sinna tänavat, kuna see tõmbaks kesklinnal hulga koormust ära, ja et see ala on seal küllalt lai, oleks jäänud ruumi ka kohalikele elanikele "elamiseks". Küll näeme mis veel tuleb, kuna praegu ei suuda riik ega linna/valla valitsused midagi suurt ette võtta
Nii, aga siis teelõigust. Minu esimesed sõidud olid seal Miiaga ratastel. Võru tänavalt Piilupesa lasteaia juurde minna on siit otsem, mugavam ja turvalisem kui mööda Roopa tänavat. Ka on mööda seda teed hea lasteaia juurest raudteejaama poole kooli sõita. Algselt tuli üle Võru ja Tähe tänava liikudes autode vahelt läbi joosta, aga mõned päevad hiljem joonistati maha vöötrada ja veel paar päeva hiljem paigaldati ka vastav märgistus.
Muidu sõita seal on tore, eriti Sõbra keskuse juurest Jõe keskuseni, sest sinnapoole on kallak ja ratas sõidab üsna ise Tagasitee on aga pidev hiiliv tõus, koormab ikka päris korralikult, kuna asfaldisoga on konarlik ja ratas liigub seetõttu nigelamalt
Olustik teel on selline põnev. Sõbra keskuse poolt tulles keerab tee kõrgete vallide vahele ja üleval on betoonaed kaetud grafititega. Ropka tänavaga paralleelselt on tee kõige igavam, seal on küll laiust, aga viiekorruselised majad vaatavad sulle ülevalt alla kraavi kui värvilised koletised. Tähe tänavast allapoole jääb vana lihakombinaadi tööstusmaastik kus võib kohata kunagisi aiaposte ja okastraatigi. Minu sõidu ajal oli enne veidi vihma sadanud, nii et siin lõhnas mädaneva puidu järgi. Tee ääres olid mustad prügikotid, kui ma juba jõudsin mõttes inimesi kiruda, siis hiljem oli neid kotte veel ja tundus, et tegelikult on tegeletud teeäärsete alade puhastamisega prügist ja need kotid ootasid siin äravedamist.
Turu tänavast allapoole kulgeb tee tööstuste vahel. Ka siin on pikk grafitiga kaetud sein - omamoodi kena vaadata selles kevadises trööstituses. Varsti, kui puud-põõsad lehte lähevad, on kindlasti vaated ahtamad, aga veidi rõõmsamad (Y)