See talv on vaikselt mööda saamas. Samas aga ma pole kordagi talvemõnusid nautinud! Ei ole suusatanud, ei kelgutanud, isegi käpuli pole kordagi osanud käia! Igatahes otsustasin et võtan selle vastu midagi ette.
Mingi aasta oli keegi prügikonteineri kõrvale tõstnud Tallinna suusatehase plastiksuusad. Korralikud. Pereleivast leidsin vana koli seest tutikad suusasaapad oma jalanumbri jaoks. Et suuskadel olid valed kuked siis leidsin ka kuked uued pereleivast. Võtsin reede õhtul end kätte ja otsustasin kuked suuskadel ära vahetada. Töö kiire ja korralik. Siis proovisin et vaatan kuidas saabas vahele läheb. No ilusti läheb! Ja siis avastan et ühel saapal on tald ristipidi katki. Painutan teda veel natuke ja läheb nii hapralt puruks et halb vaadatagi kohe. Võtsin teise saapa. Painutan. Kurat, puruneb nagu soe šokolaad! Selliste saabastega ei jõua kuhugi...
Nii sai mu püha üritus punkti. Saapad leidsid tee prügikonteinerisse, kuigi neid polnud kordagi kasutatudki. Suuski otsustasin veel mitte ära visata, äkki keegi tahab sisustuselemendiks. Suusakepid, nõukaaegsed, oleks ka pereleivast saanud aga nüüd ma neid enam ei taha. Siit siis moraal et kas osta ikka kaasaegsed asjad või minu suusatamistiheduse juures need lihtsalt laenutada... Igatahes jama lugu. Näis kas enne lõpeb talv või ma ikka jõuan ka kuhugi nautlema...
